Juunis proovisin käppa leivaküpsetamise alal.
Enne laulupeo esimest kontserti sõitsin täiesti ilma ummikuteta Nõmmele ja olin väga valmis köögis toimetama. Kavas olid juustuküpsised ja maasika Pavlova. Põnevaim kõige juures oli see, et ei mina ega tädi polnud kunagi beseetorti teinud. Ehk ei lähe esimest korda aia taha.
Ahju läks vahtu löödud munavalge-tuhksuhkru segu täiesti ilusti, aga umbes viieteistkümne minuti pärast läks elu väga põnevaks - munavalge oli üle vormi ääre kerkinud ja ei tahtnud kuidagi ära lõpetada mini-munamäge tekitamast. Oma kahetunnise küpsemise ajal ajas see end puhevile ja vajus kokku päris mitu korda. Üsna ebatavaline ja uudne meie jaoks. Istusime ahju ees ja jälgisime show'd.
Besee jahtumise ajal segasime kokku imelihtsa küpsisetaigna ja oma suures õhinas ("Sa pole vist ammu küpsetada saanud.") asusin juustupulki lõikama.
Kaks suurt plaaditäit ja maja lõhnas nagu üks suur juustuküpsise-töökoda. Või vähemalt pool korrust, kuna teine pool lõhnas grillkala järele.
Kuldpruunid juustupulgakesed kerkisid nii armsasti ahjus ja särisesid kelmikalt.
Enne õiget söömingut jõudis nii mõnigi pulgake nii mõnegi kohalolija kõhtu ja näpud hiilisid ikka ja jälle korvikese kallale.
Minu toidukord koosnes värsketest keedetud kartulitest, kastmest ja kirsstomatitest. Suvi!
Soolane söödud, kadusime taas kööki, et lõpetada alustatud tort. Jahtunud beseepõhi oli end taas lohku tõmmanud ja oli umbes 2,5 korda madalam kui kõrghetkeil ahjukuumuses.
Jahtunud põhjale määrisin paksu kihi vahukoort ja sellele pidi veel mahtuma terve kuhi maasikakastmes maasikaid. Kaste koosnes maasikapüreest, poole laimi mahlast ja Camparist.
Kumbki meist ei uskunud, et seda hunnikut kuidagi lahti lõigata, veel vähem tükina aluselt taldrikule transportida saab. Aga õnnestus.
Ääred ei näe võib-olla kõige esteetilisemad välja, sest need tahtsid väga küpsetuspaberi külge kleepuda ja mitte sellest enam lahti lasta. Aga maitse oli seekord põhilisem ja seda jätkus küllaga. Üle ühe tüki korraga ei söö. Jätkubki kauemaks.
Viljandis askeldasin Merli köögis - kõigest pool nädalat pärast seda, kui olime otsustanud, et trennitegijate õudusunenägudest juustupulki võib ju kord aastas süüa, segasin taas sedasama taigent kokku, seekord olles valinud suitsujuustu. Need pätsikesed paisusid ja pruunistusid ka kenasti, jättes meile küllaga krõbistada. Enne neid aga klopsisin kokku maasikate, banaanide ja tofu-sidruni-vanillikreemiga küpsisetordi - maasikad värskelt turult ostetud ja nii head. Oli õnn, et ma neid umbes kolm korda liiga palju ostsin ja neid ka järgmiseks hommikuks jäi. Tort oli paari tunniga ilusasti läbi imbunud ja rändas taldrikule. Hommikul oli veel parem. Dekadentlik õhtu oli.
No comments:
Post a Comment