Kevadekuulutajad

Suitsupääsukest ja lumikellukest pole veel näinud (viimaseid ei kohtagi vist kunagi kesklinnas), küll aga on päike nii vahva ja rõõmus nähtus, et viimasel ajal on ka toidulauale tekkinud väga värvikad taldrikutäied. Üha enam tahaks haarata kõike kevadiselt värsket (imetore oleks ise lehtsalat potti kasvama panna, aga kahtlen selle ürituse edukuses), aga ega pott-panngi kasutamata jää.

Kiireks hommikusöögiks:

Kaerahelbepuder tsipakese pruuni suhkru (ei eelista väga lääget) ja kaneeliga. Kuna aknalaualt vaatas vastu pakk pähklisegu, viskasid taldrikutäiele pudrule peale veel kreeka pähkleid, rosinaid, baananilaaste...ja ühe kuivatatud kirsi.

Ühel laupäeva- või pühapäevahommikul oli aega sutsu rohkem ja tuli meeletu tahtmine üle pika aja pannkooke meisterdada. Võtsin ette hiljuti kodus kasutatud vahvliretsepti (need kattuvad üsna tihti, muuseas):

1 purustatud banaan, 2 tassi vett, pool tassi keetmata kaerahelbeid, poolteist tassi täisterajahu (mul oli parasjagu maisijahu), 2 tl küpsetuspulbrit, 1 tl kaneeli (võib ka rohkem ;)).

Kiirel ja mitte nii näljasel pärastlõunal tõmbasin jääkapist välja paki juurikaid - elik porgangi-brokkoli-lillkapsasegu.

Mitte nii kiirel ja tegelikult üsna vihmasel ja sompus pärastlõunal - oli minumeelest pühapäev - vaatasid need kaks värvipommi mulle lauapealt vastu. Mahl on iseenesestmõistetavalt muidugi paki seest välja voolanud.

Tomatisupp tuli ise valmis teha. Helistasin ja küsisin retsepti, aga kellelgi polnud seda retsepti, mida ma taga ajasin, seega tegin hea õnne peale. Haarasin töölt paki purustatud tomateid (mis maitsesid tõeliselt hästi - nagu koduskasvatatud tomatid), poest herne-maisi-porganisegu (külmutatud) ja puljongikuubiku leidsin vist kodust. Muud kunsti pole kui vesi keema, puljong sisse segada, köögiviljasegu ujuma lasta ja purgist tomatid juurde. Maitsestasin pipraga.

Kuna eelmise nädala lõpus pidi kolm päeva uunitoidu peal elama ja kaks järgnevat päeva ka midagi väga kreatiivset polnud - okei, võib-olla see piimas keedetud ja karriga maitsestatud riis seente ja porgandiga oli, värvikas oli ta igatahes -, ja õhtul oli ka aega, siis võtsin need kaks tundi toidutegemiseks ja söömiseks. Nii mõnus oli.

Ehk taldrikul on purustatud tomatite all peidus riis ja frillice salatilehtedel kartulikotletid. Viimaste jaoks olen kasutanud varem tooreid kartuleid ja retsepti - olid täitsa head. Seekord võtsin vaevaks kartulid enne ära keeta (oli neid viis tükki, sellised pigem väiksed). Riivisin kaks porgandit (umbes selline peaks nende suhe vist olema), need olid seekord otse Soomest, tükeldasin sibula ja küüslauguküüne. Viimased kaks praadisin kergelt ära. Pehmetest kartulitest sai kartulipuder, kuhu sekka segasin kõik teised värvikad tegelased, supilusika sojajahu, 4 spl vett ja siis veel tunde järgi, et taigen ikka taigna moodi veidi vedelam oleks, maitseks viskasin sisse sidrunipipart. Läbi riivsaia jõudsin pätsid ka lõpuks pannile. Plaanisin ära süüa umbes 4 ja ülejäänud jätta järgmiseks päevaks - või mitmeks -, aga tuli välja nii, et pooled sõin eile õhtul ja ülejäänud täna. Kõhutunne ütles, kuidas teha, ja kõht ütles: "Tahan veel!"