tag:blogger.com,1999:blog-2377023605042512882024-03-05T18:22:06.212-08:00My sweetAnything my two hands and some little imagination can doevelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.comBlogger32125tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-20090123205250542692009-10-05T09:58:00.000-07:002009-10-05T10:05:36.230-07:00"Double-layer chocolate..."<div align="justify"><em><br /></em></div><div align="justify"><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 232px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389162344194239266" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYRlVCTjScMjY4itnUsbO7TZyJCgfTxROtwmqHo6P3I4KhQHy8OyrsFO4PB33QH6Pg19ax0XhyphenhyphenjeF-b2DR14LgZUOYW2m-86iXiPO75MMqoqvYOcK0t4KlSibpIGG4aXiRm0nlM9iUFgdV/s320/IMG_8449.jpg" /><br /><br /></em><em>"Oh yeeeeah!" möirgas Blaze keset kööki. Mul jäi tegelikult lause pooleli, jah, aitäh.</em><br /><em>"...cake with chocolate icing." Kui kooki taheti, peab kooki saama ja see on ausalt öeldes ka vähim, mis ma teha saan veidi üle nädala siin vedelemise eest. Niisiis sain ma vaevu nädalakese Inglismaal olnuna juba ahju sisse lülitada - gaasiahju, muuseas, millega mul varasemad kokkupuuted täiesti olematud olid - ja tegutsema hakata.<br /><br />Esimene hiigelprobleem seisnes õige koogi leidmises. Šokolaadi toimib alati, arvasin ma, ja see täitsa sobis. Nagu näha. Kuulda, õigemini. Aga milline? Veider mõeldagi, aga ma pole kunagi päris šokolaadikooki teinudki ja kõik vajalikud põhjad olen ma tavaliselt poest ostnud. Khm. Ups. Möllasin väga valedel hetkedel ära kaduva ühendusega netis ringi, mõtteis suur ahastus ja kriis, sest retsepte on umbes miljon. Lõpuks arvasin end tulevat heale ideele. Haarasin telefoni, et teha kauge kõne tagasi koju ja lasta emal leida teksade taskust brownieste retsept. Pole just kerge ülesanne, teades, et ma kõik retseptid lipikutele ja mitte just kõige normaalsema käekirjaga sirgeldan, need siis millegi valmimisel hooletult kokku murran ja taskusse topin - pealkirjastamata, selgitusteta, vahel isegi teadmata, kas see nüüd eesti või inglise keeles oli. Aga emale au andes leidis ta õige asja üles ja netiühendus taastas end õigel ajal, nii et sain kõik, mis vaja.<br /><br />Järgmine kriis saabus poes. Nimelt on suured poes sutsu kaugel, kuigi hiljem mõtlesin, et ma oleks neis ka kaks korda ära käia jõudnud, seega jäi poodlemise mõnu kahte ligidal oleva külapoekesse. Mõnust oli asi kaugel, sest suurima protsendiga šokolaad oli neis mõlemas pisikese, 45-grammise pulga näol, milles kakaod naeruväärsed 35%. Phähh. Aga ei miskit. Vingusin mis ma vingusin ja sõimasin mis ma sõimasin teel tagasi köögi poole - saab hakkama. Äkki.<br /><br />Koukisin kapisügavustest välja kaks ühesugust ahjuvormi ja segasin kokku kaks kausitäit taignasegu, lootes, et esimene gaasiahjuga küpsetamine väga kaugele aja taha ei lenda. (Naabritel poleks ka hea meel olnud, ma arvan.) Lisaks sellele veel esimene kord Inglismaal küpsetada. Ootused oli kõrgel - minul vähemalt. Eriti kui mu suurepäraseid küpsetamisandeid nii suurelt välja reklaamitud oli - ja seda pelgalt fotode põhjal!<br /><br />Esimene vormitäis väljus ahjust ja potsatas peaaegu ühes tükis vormist välja. Huh. Samal ajal saabus ka Liz, hästi jutukas ja tore blond, kelle arvates kõik nii imehästi lõhnas. Köök oli õnneks enamus ajast tühi ehk siis sain vabalt närveldada ja ringi sebida. Vahepeal sisse potsatanud Lizile või vennakestele seletasin, et tegelikult on kogu asi üks suur inspiratsioon ja väljamõeldis, mida see ka oli.<br /><br />Sain asjadega nii kaugele, et määrisin alumisele tumepruunile ja veel soojale koogilatakale hapukat õunamoosi, tõstsin erilise ettevaatlikkusega teise lataka selle peale ja määrisin elu eest sooja glasuuri kõige selle peale ja külgedele. Et asi natukenegi vähem suure ja vormikujulise kakahunniku moodi välja näeks, hakkisin mandleid ka peale.</em> Voila<em>! See, kas see ka söödav oli, ma veel ei teadnud. Kogu selle sekeldamise ajal olin oma miljon ja kaks korda misiganes köögijumalise poole armulikult palvetanud, et ma mingit fataalset viga ei teeks - no näiteks maja õhku lennutamine muuhulgas.<br /><br />Aga -</em> grrrreat success<em>! Pean tunnistama, et vägagi hea oli kohe. Väga šokolaadine, mitte kuiv, mitte liiga nätske. Aaah. Mmm. Tassike teed, hea film, väike tuli kaminas ja elu oli üks suur šokolaadipall. Ja nii mitu õhtut.</em><br /></div><div align="justify"><em><br /></em></div><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389162350211396418" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidlRIsVdywriQlv4GeBrcXF7D-MQp6jO8-Pw8GKMOocirYRvbE2BnBgngG3a4PFYUWjkcZKf2FrMfmikK24H6pTl5bF0_ZOE1jVmQcHUBKS7A6ifExeNdeemYKCgtBfSoGWyiQRqViD-3V/s320/IMG_8450.jpg" /></em><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYRlVCTjScMjY4itnUsbO7TZyJCgfTxROtwmqHo6P3I4KhQHy8OyrsFO4PB33QH6Pg19ax0XhyphenhyphenjeF-b2DR14LgZUOYW2m-86iXiPO75MMqoqvYOcK0t4KlSibpIGG4aXiRm0nlM9iUFgdV/s1600-h/IMG_8449.jpg"></a>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-87176913016083282232009-09-14T05:07:00.000-07:002009-09-14T05:42:03.702-07:00Ühe muusika lõpp<div align="justify"><em>Pühapäeva hommikul enne pisarateni kurvale ärasaatmisele tuli kaugemalt sõitnutele veidi kosutust pakkuda. Kui mitte hingelist, siis vähemalt kõhtu täitvat - aga mitte paksuks tegevat, kui ka sporti teha, jõudsime kõik kokkuleppele.<br /><br />Tegelikult tegin suurema töö laupäeva õhtul juba ära. Kuna rongis nii Tallinnasse kui tagasi neelasin tohutu isuga Anthony Bourdaini "Avameelselt köögist", oli indu ja inspiratsiooni ja jõudu-jaksu küllaga, et üheksa paiku õhtul koduköögi kulinaarsesse allmaailma siseneda ja hakata mässama millegi uuega.</em></div><div align="justify"><em><br /></div></em><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5381300980920289730" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKyau8G3vZaCdV8KyO7LsqapbLZNNicfNHWKOxKrFydifxN00H_yMINzB7RQO2DMfZVD7Oc2expYXAuTWwSZosE3cjc3YHwWnu2870ReC-lUQcK_QTf6tw2PQfCYyHkWBy1xmv1EuMbnLM/s320/Picture+024.jpg" /><br />Kõigepealt ladusin lauale laiali need potsikud ja topsid, mille sisemus lõppeks midagi juulikuise "Oma Maitse" pähklite ja kodujuustuga võileivatordi (lk 37) sarnast pidi meenutama. Alustasin küll üsna skeptiliselt, sest kodujuustu, paprika, kreeka pähklite, ananassi ja juustu hea kokkusobivus oli mul veel avastamata. Seega hakkisin paprika imepisikesteks tükkideks, hunniku kreeka pähkleid ja riivisin juustu. Kell muudkui tiksus, ETV toetas hea õhtuse programmiga - filmi "Surnud tüdruk" ma piilusin poole silmaga ja kuulasin poole kõrvaga ning kaks osa "24" möödus ka üsna kiiresti. Kui mul on köögis tegutseda vaja, siis olgu mul parem hää teleprogramm kõval olemas. Või võimalusel muusika. Näiteks on kirju koera muusikaks Disturbed - jube mõnus on küpsiseid purustada nende saatel.</em> <div align="justify"><em><br /></em></div><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5381300989928931346" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6YN6il2O6YJpwS-4-uynuYlz9fmPzM4_JlZJMSxUYrPEp-noYbK-2tbRYFf_kglMzIWVqRmpbgvk3EZ0om59zsowz8g2sNDAWgKbrkQMpfRL6BG13k0vMNjcU6wozhTIP_j4S3SCN7OS3/s320/Picture+023.jpg" /><br />Hm, igatahes, võileivatort. Segasin kahe kihi segud kokku ja alles siis hakkasin mõistma, kui</em> huvitav <em>see kõik kokku võib maitseda. Just -</em> huvitav <em>- selle sõna tähendus muutub ju pelgalt kergest hääletooni muutusest. Võtsin ette terve torni täistera röstsaia, lõikasin neilt koorikud ja sättisin alusele ritta, peale esimene segu. Teist ja kolmandat kihti immutasin veidi ananassikonservi vedelikuga, kuna segu nr 2 tundus kuiv ja ma ei arvanud, et isegi üleöö võiks üks kuiv segu saiaviilud ära immutada. Keerasin kogu kupatuse kilesse ja külmkappi. Nüüd olin skeptiline vaid soolase vahukoore osas, mis hommikul kodujuustu, ananssiviilude, kreeka pähklite ja riivitud juustuga katte ja kaunistuse rolli täitis.</em> <em> <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 302px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5381301001894220914" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUu3dPfnQO2lYEpXZj4BlQ3CIaK0ZtZVaJV5uhpUHzI9JTlV6j-VUohuS39LKDLU3ycTu7IuoO-NC9OxA6H6U-UySlZ4l89dGnlXspTlEvJcYcKJ3FnEhx8yIOBemVyz-3YX0f2Txw81Ea/s320/Picture+022.jpg" /><br /><br />Kiire nõudepesu ja magusam pool. Olin eelmisel õhtul toidupoes ringi käies umbes viis korda ümber mõelnud, mida siiski magusamaks kohvilaua ampsuks teha. Võtsin peas ette Toidutares oleva küpsisekoogi retsepti ja varusin endale küpsiseid, halvaad ja hapukoort. Laupäeva õhtu lõpetasin sellega, et needsin end maapõhja ja natuke kaugemale veel. Kogu hapukoort ei pea mitte kohe muu hulka segama, sest on võimalik, et segu tuleb äkki LIIGA VEDEL?! Moodustus kausis meenutas toda ammust Kõhulahtisust, ainult et veidi heledamal kujul. Vaarika ja valge sõstra seguga. Uhh. Aga ei miskit - lükkasin käed siiski piisavalt kokkuhoidvasse massi ja lootsin parimat. Vorpisin koogi alusele valmis, katsin kilega ja lükkasin külmkappi, kus polnud tegelikult enam väga ruumi.</em> <div><em> <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5381301007459041746" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7aAE0_e1ittWl6bM9eXNfRYWS8sDPCLe4-ow1aZSzjBEZI89ttLwaRnXm6V3e6rfnjirll9UDFr0OyExYjgZi2HPykXunzJf4zaS3imD6KXQztOcsNLCgL4pIGPRAN6vwJRoXSG0DNma_/s320/Picture+020.jpg" /><br /><br />Hommikul ootas ees ärevus, kas koogitaoline ollus: 1) oma vormi ka hoiab ja 2) üldse söödav on. Sulatasin võid ja šokolaadi, katsin heledama pruuni olluse seguga ja kaunistasin vahukooretörtsukestega. </em><div><br /></div><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5381301017454591778" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEih5BVI3IjKmFCzwFZHoGB78kQcSgQW1DUguFdKsH5yPmGpfwjPbmmDs_YWod-6I0gWG1Ja7Mhrde2wO-vJ6dnWKUIQ2sa927hyphenhyphenfZklkNKnZnvd1GLY_EDwnIGNiAshKEZmf_yWzUyzRRY8/s320/Picture+032.jpg" /><br />Tulemuste kohta võib öelda, et see võileivatort tasub igal juhul proovimist - paprika, kodujuust, kreeka pähklid, majonees, sulatatud juust, ananass, riivjuust ja soolakas vahukoor toimivad hästi läbi immutatud saiaviilude vahel ja peal imeliselt. Kerge, mahlane ja mõnus.<br />Ja kook...polnudki kook väga. See, et olin küpsised mitte tükkideks purustanud, vaid pudrunuiaga pulbriks hõõrunud, andis tulemuseks ühtlase pehme kreemja massi tumeda šokolaadi kattega. Päris hää oli. Ja rammus. Ja ei tee paksuks, kui sporti teha. Homme? Okei. Lükkame dieedi paar päeva edasi. "Pole hilja veel eriala vahetada," ütles sugulane, koogitaldrik käes. Ma vist punastasin natuke. Aitäh.</em></div><div><em></em> </div><div><em>Ja muidugi tuleb iga taldrikutäis parem, kui koostisosadele lisada noaotsatäis armastust ja hoolt ja pühendumust.</em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-87581016435299202072009-09-06T09:10:00.000-07:002009-09-06T09:12:19.123-07:00Brownies & milk<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXfm2QcRT1u4c6-rPeC3VSN18Qv3pV-5fkMElS2I72m4UbF6ZPmZsra3a74XQXNjOUoU4rSgX-aKTeMk8_bHmdq48Fu9h72ikYjS65Pk3gT_wHVWk5gyC8M51FohTsHpgdig_pSRjz2GZo/s1600-h/Picture+050.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 197px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5378387832678010258" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXfm2QcRT1u4c6-rPeC3VSN18Qv3pV-5fkMElS2I72m4UbF6ZPmZsra3a74XQXNjOUoU4rSgX-aKTeMk8_bHmdq48Fu9h72ikYjS65Pk3gT_wHVWk5gyC8M51FohTsHpgdig_pSRjz2GZo/s320/Picture+050.jpg" /></a><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOWmSUHJd6Gi0I7R5fhVVHmaXTOaRSxl1RAy44tniXZAfIbl4ygxOKqkKFL5qGflwGYLuUjYjiEMtZUqt4_xletgThqVvaHlIGqD1mFm4UmHlvQL-utUZ8rZMG_60710BWrV_8EHbwFjKn/s1600-h/Picture+049.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 306px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5378387817638505138" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOWmSUHJd6Gi0I7R5fhVVHmaXTOaRSxl1RAy44tniXZAfIbl4ygxOKqkKFL5qGflwGYLuUjYjiEMtZUqt4_xletgThqVvaHlIGqD1mFm4UmHlvQL-utUZ8rZMG_60710BWrV_8EHbwFjKn/s320/Picture+049.jpg" /></a><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCk68Yc31uNgP9IaTmxrpfUrMs4X03ld9-pcDA_O8TqelPW1k_QwGshV3qLdQKDCPvBiBDFTlY1HkBRFFPAOSy42dhyg45ZQ2yRKW48BTgc2Gm_uJN-4JjhbQR8cFCyNpN-xFWgtZCVQ2D/s1600-h/Picture+047.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 165px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5378387815830656098" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCk68Yc31uNgP9IaTmxrpfUrMs4X03ld9-pcDA_O8TqelPW1k_QwGshV3qLdQKDCPvBiBDFTlY1HkBRFFPAOSy42dhyg45ZQ2yRKW48BTgc2Gm_uJN-4JjhbQR8cFCyNpN-xFWgtZCVQ2D/s320/Picture+047.jpg" /></a><br /><br /><em>Mmmmmmm</em><br /><div></div></div></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-51396088860584298182009-08-26T09:22:00.000-07:002009-08-26T09:29:58.132-07:00Annule ja gängile<div align="justify"><em>Kolmapäeva hommik sai tihedalt sisustatud - köögis. Muidugi oli äärmiselt vajalik vahukoore-paanika, mis tekkis Co-marketis, kus nimelt EI OLNUD vahukoort. Ja noh, ilma vahukooreta pole ka kirsitorti. Aga igaks juhuks küsisin leiva-saia tellimise arutelu pidanud kahe naistöötaja käest, millal vahukoor nendeni jõuda võiks. "Oooih, isver, kohe!" Neil ikkagi OLI vahukoort, aga välja ladumata - naiste asi, olid lobisema jäänud. Sain oma kolm pakki ja tegin sääred. Selleks ajaks olid nii kohv, puding kui kirsisegu jõudnud kenasti ära jahtuda ja ootasid vaid üksteise otsa ladumist. </em></div><div align="justify"><em><br /></em> </div><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5374310207103340002" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihUMoCR8zgfwUb0jrqqnJVoHaVfHbFaf3lAcQWuWZ-X-0xov4Qe0IQfpU5NufSc8eusicYVYRVqjcbyuc7MTJbHD3hxaLQ63bFGeozlt8FSOsBAm96yBqdy9vjkskyjZWGLomrRDUmgj87/s320/IMG_7582.jpg" /><br />Seekord ei saanudki kogu kupatus väga magus. Pole armunud, väitis seepeale Liina. Ju siis eelmine kord napp pool kuud tagasi olin rohkem, ei tea. Aga hoidsin tõesti suhkrutopsist eemale - täitsa meelega kohe. Aga kukkus välja hää.<br /><br />Korvikesed said seekord omale mustikad pääle. Muus osas ikka sama lihtne teha ja sama magusad ja üldiselt täitsa nämmad. </em><br /><em><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5374310212032369234" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh-qG2sQh_cruYBrTA6GzTHZEIVWhpDnxem-nmcm_91cvBAvgPiy7U3yPxld0GHpQtYZu84WtMCkO9zkLtJFMhIc5UsbfcsK1x7Vl0jEqt03fXnG_iyWV0mhMSfW_in0I2NfBRnhfwX1Jl/s320/IMG_7584.jpg" /><br />Annu ema köögiviljapitsa oli super! Leib ka! Praegu nosin ise töölt kaasa haaratud speltaleiva küpsetussegust paar tunnikest tagasi ahjust tulnud leiba. Mmm...</em>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-33709632968642961632009-07-25T12:03:00.000-07:002009-07-25T12:15:01.595-07:00Laupäev köögis - ahjuga!<div align="justify"><em>Tõstsin kohvrist välja kilo rukkijahu, juuretise ja pärmi. Loogiliselt väljus kaks tundi hilem ahjust soe ja eriti hästi lõhnav leib! 60/40 rukki- ja täistera nisujahust. Mõnusalt krõbeda koorikuga.</em></div><div align="justify"></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362476215688513442" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiq9clf5eLK8smDiuNaFTJvgAMt8tl3HOi7QbBBm2hQAwyDiSCUAjfYv7HnqpObNp9rpv02SYmM7f9f38q9uJJdUVQw1p901F-tCzKIEp4WcsZxG14afl3n3fropSoai_ZZFkvzaB9FWRKZ/s320/IMG_6937.jpg" border="0" /></em></div><div align="justify"><br /></div><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><em>Paar tundi hiljem, kui ahi veel täiesti maha jahtunudki polnud, asusin muffinitaigent kokku segama - vaarikaid oli laual kuhjaga ja muffineidki pole väga kaua aega ise teinud. Lausa isu tekkis.<br />Seekord oli pool jahukogusest täistera nisujahu ja selle tõttu imeliku värviga taignasse segasin lõpuks sisse natuke tumedat (70%) šokolaadi (piparmünditäidisega ja otse Inglismaalt ja</em> organic<em>) ja palju vaarikaid. Tegelikult oleks võinud rohkemgi olla.<br />Kerkisid üllatavalt ilusateks ja armsateks muffinikesteks, millele ma lausa pidin katteks kokku segama marjapiimaga roosaka glasuuri. Täitsa armsad on nad nüüd köögilaual kõrvuti.</em></p><p align="justify"><br /></p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362476224629064162" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgS_4Bb7rMZeprXBn-LhZlNithd5b7eMi5h8cDekGodgq8d7Ie9TSZYgX4rZi_SDgl5ipFqWB-5mpLQa6bWM6ZIRTyRtDLiSbNcGF6SiVqHrhw0QJNw0kU-Ll8OfZKVDlqpUcrXB_J2JEZ_/s320/IMG_6940.jpg" border="0" /></em><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362476219411445730" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5mIwiPmgJkzU8dMKWdioWuxMxemjmV4AL7wUky8HatQ0eYzOo0Bwm9yBE3qIMMaPFZuKJz6GuOOZAyHzFgADRO6GUuuNtRqRYYVJkzx_NbgSo8Os8yAHjygN7mT8BYaSHy81ed4qlj6yO/s320/IMG_6939.jpg" border="0" /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362476226308565986" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-DQVNObAm5NNVTet3LCjgsMhl-VNGvd4KghkpYrWaV1PWwCRJUBIF6nRMtiK_TdIdc7n_hH8Q3hP_0UaUI6Tj3oMpclbcPA-5QITwQyOLsAXkFA9V4JKq7tw55Fo6RcOvdjdSdr2AS8Lk/s320/IMG_6941.jpg" border="0" /></em>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-81967635678340100962009-07-25T11:59:00.000-07:002009-07-25T12:03:30.571-07:00Hommikuköök<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrJJKP5PddmakDCFUAiRWRvGBXC5lIvCoLeoMKDcquQ5CHrpIBLSZ5w-YxYlnxZg05QctqpiAhH2yHCSsvWt58jQ-uT3cNZBa6WONpipaaCZEIytwV8DLaTlZRMC5WAF3PG0dWr7oMXBR7/s1600-h/IMG_6934.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362475366669202226" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrJJKP5PddmakDCFUAiRWRvGBXC5lIvCoLeoMKDcquQ5CHrpIBLSZ5w-YxYlnxZg05QctqpiAhH2yHCSsvWt58jQ-uT3cNZBa6WONpipaaCZEIytwV8DLaTlZRMC5WAF3PG0dWr7oMXBR7/s320/IMG_6934.jpg" border="0" /></em></a><em><br /></em><div><em>Kaera-pannkoogid maapähklivõi (crunchy!) ja kirsimoosiga. Mmm, hommikud.</em></div><br /><div><em></em></div><br /><div><em></em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-37246234677092400882009-07-25T11:53:00.000-07:002009-07-25T11:58:02.069-07:00Newbies again!<div align="justify"><em><br /></div></em><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjG7HyyZnhgA6KxKtgEJOZyCZLOfMZjdeickZ_PtTZpaR9t0WnkK8DkljguSgjPZrjulk-BXzO2b24TYcvrnnf_cXHFUyGs1d9sqtd8t_fMoZgnvJjZIB2_-XHdZLzdC1e9sO7ZSFzcd3zZ/s1600-h/IMG_6933.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362473414907886594" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjG7HyyZnhgA6KxKtgEJOZyCZLOfMZjdeickZ_PtTZpaR9t0WnkK8DkljguSgjPZrjulk-BXzO2b24TYcvrnnf_cXHFUyGs1d9sqtd8t_fMoZgnvJjZIB2_-XHdZLzdC1e9sO7ZSFzcd3zZ/s320/IMG_6933.jpg" border="0" /></em></a></div><div align="justify"><em></em> </div><div align="justify"><em>Esimene avalik esitlus beebidele (ikka veel nimeta) ja vastuvõtt oli hea. Tsitaat: "Sa võikski neid kogu aeg teha!" Nii tore. =) Great success! Seekord endal marju sisse torgata polnud, aga see-eest ootas tööl laua peal ees kolm kausikest head ja paremat ja parimat eestimaist marjasaaki:</em></div><div align="justify"><em></em> </div><div align="justify"><br /></div><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5362473419596071458" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhu8NoOPAygw9qfXUto29sRcELxY3c9vHdArdvxV0Mo7Z6TqzbMUH5ss6_IaybjFtSzlFJkO58pOEkM2kjDin_K695fxOrt6lrExmF73_wN9qucYRKbCu0A5ag4DDjeuQzzU-uKg7sFz_df/s320/IMG_6931.jpg" border="0" /><br /></em><em>Nämm-nämm</em>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-71074696092569135042009-07-14T11:13:00.000-07:002009-07-14T11:28:29.775-07:00Midagi uut<div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi3dIyVv7GqGqg4V_-AFTPAk2u25dYComX6SIRZIfTdcpk-zDz4KFbUae7wXRiLDO1cvNZ11o9ygqHdgp8Qvg0mUnnSrXU0BiNx6SR4lODXNMUKdqdpeQ0x0Z4GlQFTCVVZlO6HUJf2n-G/s1600-h/IMG_6674.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5358381001153575250" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi3dIyVv7GqGqg4V_-AFTPAk2u25dYComX6SIRZIfTdcpk-zDz4KFbUae7wXRiLDO1cvNZ11o9ygqHdgp8Qvg0mUnnSrXU0BiNx6SR4lODXNMUKdqdpeQ0x0Z4GlQFTCVVZlO6HUJf2n-G/s320/IMG_6674.jpg" border="0" /></em></a></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em>Tööl hakkas mõte jooksma. Alguses tegi paar kohmakat sammu, siis sörkis aeglaselt ja lõpuks sai enam-vähem hoo sisse. Jooksis millegi uue suunas ja jõudiski täna kohale. Kusjuures finiš oli enne lõppu veel täiesti tundmatu.</em></div><div align="justify"><em>Mõte jooksis sinna suunas, et teeks midagi hääd. Merli tuli ka külla ja puha. Ja teeks midagi uut. Kohvri peal vedeles pakk Digestive küpsiseid tumeda šokolaadiga...Njaa, juurde natuke vaniljekastet valge šokolaadiga...kookos...maasikad...proovime.<br /></em></div><div align="justify"><em><br /></em></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpV2-oBVVO5HbEtlI8-QolKVd7cS5qqhh3Rq446EJhlXby0ZOsqLGrmMU4ZTdixjzSFuSNJGEZeg_pTPb9_YA-VMRvumXX9AJXRMelGXZ2K-xbDjFYIFRQGQoDILHMd-fAcUpJsmp9K5KW/s1600-h/IMG_6679.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5358381022961093042" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpV2-oBVVO5HbEtlI8-QolKVd7cS5qqhh3Rq446EJhlXby0ZOsqLGrmMU4ZTdixjzSFuSNJGEZeg_pTPb9_YA-VMRvumXX9AJXRMelGXZ2K-xbDjFYIFRQGQoDILHMd-fAcUpJsmp9K5KW/s320/IMG_6679.jpg" border="0" /></em></a><em><br />Küpsistest, veidikesest kookosest ja margariinist korvid. Mikseriga vahustada kaera-vanilje kastet, juurde sulatatud valget šokolaadi. Muffinipanni kukkusid rõõmsalt suvised kollased muffinivormid ja küpsisetaignast jätkus perfektselt kaheteistkümneks korvikeseks. Igaühesse neist törts valget nämmadust, keskele pool maasikat ja riputada üle kookosega. Tegelikult võiks ju peale triibutada veel sulašokolaadi ja mündilehe ka kuskile sinna torgata. Mida pole, seda pole.<br /><br /><br /></em><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO4uiUnnvvqUCsmxM1dZuaYHE3OSG-nuCOD58cgVyqnoGUxeij8mP9uZIwlqDp-mSFbQaKhmwyYAYSHYoB6hTqiPzR7vKrN9vJ2j4J4FaFm90IUG-vQDWKzG7pMxhCnB36D6guqmw2g-rz/s1600-h/IMG_6675.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5358381011222307618" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO4uiUnnvvqUCsmxM1dZuaYHE3OSG-nuCOD58cgVyqnoGUxeij8mP9uZIwlqDp-mSFbQaKhmwyYAYSHYoB6hTqiPzR7vKrN9vJ2j4J4FaFm90IUG-vQDWKzG7pMxhCnB36D6guqmw2g-rz/s320/IMG_6675.jpg" border="0" /></em></a><em><br />Külmkapis seisid need kaksteist armsakest tundi kaks-kolm. Ettevaatlik amps ja...<br /><br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5358381016548730354" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIqgp6wEauj0QgKG3eW_jaDCmzqbrQcL3xf_xrx3Zs6G2jWSvEa0yTcZrcsU2doBbgqiezU64yz3MBQwTnJuq3HTWo5LkiIoYJgAB0oJ4t9o_HhDgBaodOG7vYLCsQr3CuaYwR2H7Bws9R/s320/IMG_6678.jpg" border="0" /><br /><br /></em><em>Üllatusin isegi, et need NII head välja tulid. Olin veidi skeptiline tumeda ja valge šokolaadi kooselus ühes korvis, aga näed, ei tasu šokolaadi-rassist olla - sobivad ju väga hästi! Great success!</em> </div><br /><em>Nüüd on neile kullakestele vaid nime vaja. Help?!</em>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-33325906063498379212009-07-10T13:09:00.000-07:002009-07-10T13:35:29.916-07:00Juustuküpsistest maasikatordini<div align="justify"><em>Long time, no see. Ja tegelikult pole vahepeal köögis midagi askeldanudki väga.<br /><br />Juunis proovisin käppa leivaküpsetamise alal.<br /></div><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927034934014530" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1zwpIeoJT1YwthwVLtvr6p18PdZ5o0lcQbigOMfUNxZpeDzwxUFlj7voqa_5CHhD0Fr5v101lmVzBe32_49wZ9_YPEZ4c4uQnFVdnhGu_pkfvHEAyVtP9EeHF-Ya5JE1gJFspgVzytA6G/s320/IMG_5927.JPG" border="0" /><br /><br />Enne laulupeo esimest kontserti sõitsin täiesti ilma ummikuteta Nõmmele ja olin väga valmis köögis toimetama. Kavas olid juustuküpsised ja maasika Pavlova. Põnevaim kõige juures oli see, et ei mina ega tädi polnud kunagi beseetorti teinud. Ehk ei lähe esimest korda aia taha.<br />Ahju läks vahtu löödud munavalge-tuhksuhkru segu täiesti ilusti, aga umbes viieteistkümne minuti pärast läks elu väga põnevaks - munavalge oli üle vormi ääre kerkinud ja ei tahtnud kuidagi ära lõpetada mini-munamäge tekitamast. Oma kahetunnise küpsemise ajal ajas see end puhevile ja vajus kokku päris mitu korda. Üsna ebatavaline ja uudne meie jaoks. Istusime ahju ees ja jälgisime </em>show<em>'d.<br /><br />Besee jahtumise ajal segasime kokku imelihtsa küpsisetaigna ja oma suures õhinas ("Sa pole vist ammu küpsetada saanud.") asusin juustupulki lõikama.<br /><br /><br /></em><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927049027834018" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9jBMTmrcSd0X16DOF7rV7B-ZWtVfUAiJpyuMfA3ScBDdO6mgSXzcksXSxmjout4HSVhaaONFO8H-venIfkRUWcIZWEGCUuDYCxKSVwAyu0HonDRyjZ1WDLMX88hSGbc2_kyjcnkMHmj1V/s320/IMG_6519.jpg" border="0" /><br />Kaks suurt plaaditäit ja maja lõhnas nagu üks suur juustuküpsise-töökoda. Või vähemalt pool korrust, kuna teine pool lõhnas grillkala järele.</em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927044884746434" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi819Au1h9BHYwJMiFTAiG3HYuNIBGwIk0ZhPVXuAetBXMCawXQ-83rKjsugvXYwURwlZtvzXSf2kgZh6nOX8PsFIyf2U-WZEdz-FIWz1ggFnYWKVrd5Uho7oEWkVmEsBKWDgLGQJq0oJ58/s320/IMG_6517.jpg" border="0" /></em></p><p><em>Kuldpruunid juustupulgakesed kerkisid nii armsasti ahjus ja särisesid kelmikalt.</em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927052406970786" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-RmZneTc3pbfSC70x10YLlfrrKAeaood3OVUl_WNe5km7nCrW79nkkXpG0cbP3224bvmxBbQw5nsk2CVAzb4AYYb-dxXFx0I5bHflxu1m9CdovymKsXzVD6BsHqjLNjBXmr-alInLzGQc/s320/IMG_6521.jpg" border="0" /><br />Enne õiget söömingut jõudis nii mõnigi pulgake nii mõnegi kohalolija kõhtu ja näpud hiilisid ikka ja jälle korvikese kallale.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927061642796738" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFZVfkGYIl-XmTDxQpI7fasm9qNTXI_byGLWaLI66_62dJfdWPKZqhZ0AgOX_VJdER_9H8AtfbQBm17fp3MRGtQyamc-IBzaFkhe5gXfXNDsV5kgSd0Xm-nYMdFLttpG-1MPoGExQhduAG/s320/IMG_6531.jpg" border="0" /><br />Minu toidukord koosnes värsketest keedetud kartulitest, kastmest ja kirsstomatitest. Suvi!</em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927559791057154" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfbMCwAyzcyFMIgQm9Ah1XkvWxq-oshd5yI1maFgxOfVKVxQVXLDBuiPAuO5q_uXBJ9GFkGY3n3a7meP46YlAALc_vrIWgnVFvq2TuYctJMOSr4I__AH64FTv_PvlJnREQpcybNucwANCu/s320/IMG_6537.jpg" border="0" /><br />Soolane söödud, kadusime taas kööki, et lõpetada alustatud tort. Jahtunud beseepõhi oli end taas lohku tõmmanud ja oli umbes 2,5 korda madalam kui kõrghetkeil ahjukuumuses.</em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927567093558450" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHPI_EHwgbrbsR3Bo4vriPmQnnNR3MjbR1OrI86asdaeQ4rwHxclsppWsodMHlqBdjQITApgbq2O1T-8zAW18Bj99Cm40AMArmPnjVapIQYMJaKb18OnHUBwIlLmudGC98vLuhfEADYHOY/s320/IMG_6539.jpg" border="0" /><br />Jahtunud põhjale määrisin paksu kihi vahukoort ja sellele pidi veel mahtuma terve kuhi maasikakastmes maasikaid. Kaste koosnes maasikapüreest, poole laimi mahlast ja Camparist.<br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927572554081890" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeIohPSegQwmWBunW9jTjDatYwkFCm8DEJTzFWoZjGlvtTvJAlVLQe6t6bbVYiQb_KccgjGKfit5eM8l5MF_ckuzbnbQYrZzoHNlF3axa9szJQoKL_sHnCG35UD4AyyqiqeCdPorJ49gGl/s320/IMG_6541.jpg" border="0" /><br />Kumbki meist ei uskunud, et seda hunnikut kuidagi lahti lõigata, veel vähem tükina aluselt taldrikule transportida saab. Aga õnnestus.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927579050642914" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_zx0SH3zoM8_psEdd_5lzSnwMvp2_ASxFD6anYtt8RLRMw6hdRGyaK_vzxuy1pPc6bRxsVKhumSKoWbK_wa5LTYPGNlsH4jokfSG_ONT3862wmYXb1QspALcVSHu5ySdkB_3hOOGZlzQN/s320/IMG_6543.jpg" border="0" />Ääred ei näe võib-olla kõige esteetilisemad välja, sest need tahtsid väga küpsetuspaberi külge kleepuda ja mitte sellest enam lahti lasta. Aga maitse oli seekord põhilisem ja seda jätkus küllaga. Üle ühe tüki korraga ei söö. Jätkubki kauemaks.</em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5356927584953809170" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipRPJLoKI9lrRoahYpQuHsqxWINkNcgCabXkMSbUCeGiMjThb9c08MoMlcZX8EZrKPYANBsYUAh9spoBswh3d7RJpyqO-vCRMetEBzsJ9au-1HzU8U4qtiuROdsFbea0tvgZLuB6ZW6tx7/s320/IMG_6546.jpg" border="0" /><br /></em></p><br /><em>Viljandis askeldasin Merli köögis - kõigest pool nädalat pärast seda, kui olime otsustanud, et trennitegijate õudusunenägudest juustupulki võib ju kord aastas süüa, segasin taas sedasama taigent kokku, seekord olles valinud suitsujuustu. Need pätsikesed paisusid ja pruunistusid ka kenasti, jättes meile küllaga krõbistada.</em> <em>Enne neid aga klopsisin kokku maasikate, banaanide ja tofu-sidruni-vanillikreemiga küpsisetordi - maasikad värskelt turult ostetud ja nii head. Oli õnn, et ma neid umbes kolm korda liiga palju ostsin ja neid ka järgmiseks hommikuks jäi. Tort oli paari tunniga ilusasti läbi imbunud ja rändas taldrikule. Hommikul oli veel parem. Dekadentlik õhtu oli.</em>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-76117888804376474502009-04-19T07:51:00.000-07:002009-04-19T08:03:21.024-07:00Birthday star<div align="justify"><br /></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4gKWLlQ8u2z5J30xXDKXStKF15jhHTpNTW3a-YjwXZjtronoRDtTNBq5zGwMvSOoqZAqmbJdTwZDwtlC0gRCipKOvUHE6gW8KLrei8wBkqfTNRoi2dXuKP3CNxKUKnDygLd2XIkMUDY4L/s1600-h/IMG_4838.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326417210051741154" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4gKWLlQ8u2z5J30xXDKXStKF15jhHTpNTW3a-YjwXZjtronoRDtTNBq5zGwMvSOoqZAqmbJdTwZDwtlC0gRCipKOvUHE6gW8KLrei8wBkqfTNRoi2dXuKP3CNxKUKnDygLd2XIkMUDY4L/s320/IMG_4838.jpg" border="0" /></a><br /><em>Hmm. Sünnipäevatähekest on arusaamatult ignoreeritud. Nüüd siis on tema tähetund.<br /><br />Ehk siis Nele sünnipäevatordist.<br />Valmis ta kahe tunniga hommikul kella 8 ja 10 vahelisel ajal enne kooliminemist. Algne idee oli teha üks maasikane ja roosa tort, aga glasuur vedas alt ja välja tuli seest roosa, väljast kollane täheke.<br /><br />Põhjadeks nagu ikka valmis tordipõhjad, kuna muud võimalust pole. Immutamiseks pressitud sidruni mahl (veega lahjendatud muidugi).</em><br /><br /><br /><p align="center"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326417200799947058" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMPVF_YF1ht1F6jd6UmerAS9JAFAwTiaou0KZBjOSg6bro6NoqFf-y-HX0EJXZitvWNwBN-bnb38sqjRfGa0athQrHqZEaN4i3ROq0kuKga29NkIVLwsMPZ-jTkpn9IGZGD7yJ_V464dZk/s320/IMG_4814.jpg" border="0" /></p><br /><br /><em>Kihtide vahele läks vaniljepudingu ja maasikate segu. Kõige peale siis värvilisest tuhksuhkrust ja veest kõige lihtsam glasuur üldse, külgedele vahustatud Soyatoo.<br /></em><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326417206390702082" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj45Y3md_cEyJYmNOJjnxAl2fFOgzJXareHouG1KPpXroo3eZMb7ctBc4lwQGzcAbfuEzfyYFjV6F3eeFkJzwwIat58MeYtsYrilXArRnQ1t24ULhY6dtV0457me8bilE_S6MbQHEtmZDr3/s320/IMG_4816.jpg" border="0" /><br /><br /><em>Ja nagu ikka oli tort järgmiseks päevaks veel rohkem läbi imbunud ja seega ka parem. </em><br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326417215195705666" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEip3BuvZqGoNuibsnu5K1mD5GiG2Ub7536M72t3BSX0S0c2Y3_f2o0DwAoeJbdkc-TunTbXNc1s7RVcBEvQyCaderMh_odoJnEiQW-08u4jH7ODkrz60XA7xt288QulR9KKFauc3fb0_n1H/s320/IMG_4842.JPG" border="0" /><em> The birthday star, the cake massacre</em> </div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-37908709178043628562009-04-19T07:13:00.000-07:002009-04-19T07:48:35.781-07:00Kirsitort<div align="justify"><br /></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZmDtFDfHXTN5ELDTVtFR9Azt8r-aMmUy4SIwp438fL86ccKBYsHpFsUvGBiHCJCH-sKGhFtryDDON0hTkDqFxUUUpEV5Jgx1Z3KQKp6rcdG7uoYTTLuSKQsQj9kAw8xMJVxDDe4Px3Dc8/s1600-h/IMG_5133.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326414183906027650" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 312px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZmDtFDfHXTN5ELDTVtFR9Azt8r-aMmUy4SIwp438fL86ccKBYsHpFsUvGBiHCJCH-sKGhFtryDDON0hTkDqFxUUUpEV5Jgx1Z3KQKp6rcdG7uoYTTLuSKQsQj9kAw8xMJVxDDe4Px3Dc8/s320/IMG_5133.jpg" border="0" /></a><br /><br /><div><em>Laupäeva hommik algas pärast kolmetunnist und Selveri külastamisega, et osta vahukoort...mida seal polnud! Vahukoore osa riiulist haigutas uniselt mulle vastu ja ei tahtnud üldse abivalmis olla. No mis teha - kõigest 1/3 tordist koosneb vahukoorest (peaaegu). Hädast päästis Maxima.<br /><br />Tort ise on tegelikult imelihtne - lihtsalt kihiti kokku laduda ja valmis! Retsepti järgi pole ma seda tegelikult kunagi teinud, vaid mälu järgi Susanne köögist. Aasta jooksul nägin ma selle valmimist ja osati aitasin sellele ka ise kaasa päris mitmeid kordi. Tema firmakas. Ainus, mis ma teisiti tegin või tegelikult tegemata jätsin, oli Kirsch - suurt pudelit kirsiviina ei hakka ma ostma tordi pärast, mida heal juhul kaks korda aastas teen. Kui oleks põhjust ja kellelgi huvi seda rohkem saada, siis võib-olla isegi maanduks see ostukorvis. Või kui oleks pisem pudel.<br /><br />Aga tort ise.<br />Põhjaks, kuna ise küpsetada ei saa ja ilmselt ei julgekski, on </em><a href="http://www.lieken-urkorn.de/de/produkt_detail/62/Dunkler-Wiener-Boden-400g.html"><em>Lieken Urkorni kakaoga tordipõhjad</em></a><em>. Kihtide vahele tuleb kirsisegu, vahukoor ja vaniljepuding. Peale vahukoor, kirsid ja riivitud tume šokolaad/šokolaadipuru. Immutamiseks kange kohv.<br /><br />Kirsisegu jaoks on vaja purk kirsse (hapukirsse soovitatavalt, saksakeelselt Schattenmorellen), mille võiks eelmisel õhtul nõrguma panna (kuna kell 6 hommikul see meelde ei tulnud, said seekordsed kirsid vaid napid kaks tundi sõelas vedeleda). 16 kaunimat (võib ka 17, kui üks keskel staariks saada soovib) hoida hilisemaks alles, kuivatada nt köögipaberi vahel. Kompotivedelikku ka mitte kraanukaussi valada ega ära juua, vaid hoopis keedupotti. Ilmselt saab kissellitaolist moodustist ka tärklisega teha, aga ma kasutan mugavusest ja kindlustundest </em><a href="http://www.ruf-lebensmittel.de/web/pixel/produkte/gb/2210-Tortenguss_GROSS.jpg"><em>Rufi torgiglasuuri pulbrit</em></a><em>. Kotike pulbrit segada 250ml kompotivedelikuga (minu kompotis oli, kusjuures, täpselt 250ml), pidevalt segades korraks keema ajada, siis segada sisse kirsid/kirsipoolikud ja panna kõrvalt jahtuma.<br /><br />Vaniljepuding on kerge - pakk vaniljepudingu pulbrit segada veidi piimaga, mida peaks kokku pool liitrit olema, lisada vaniljesuhkrut (tavalist, kui keegi väga magusat torti soovib), keema ajada ja siis kirsisegu kõrvale jahtuma panna.<br /><br />Esimest tordipõhja immutada kohviga, sinna peale laotada kirsisegu ja sellele pakk vahustatud vahukoort. Teine tordipõhi immutada ja sellele määrida jahtunud puding. Kolmas kiht - oo üllatust - immutada ja sellele ning külgedele määrida kaks pakki vahustatud vahukoort (400ml ja kindluse mõttes vahustasin koore koos </em><a href="http://www.ruf-lebensmittel.de/web/pixel/produkte/gb/2217-sahnefest_GROSS.jpg"><em>sellega</em></a><em>.<br />Kaunistuseks moodustada tordile 16 ilusat pisikest vahukoorelillekest ja iga lillekese keskele panna üks neist kaunist kuueteistkümnest kirsist. Enne serveerimist puistata koogipind šokolaadipuruga üle.<br /><br /></em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326414180206158866" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiw1PTzMiCMWwUmAHKx-f1cKZCyVosROnxudzwA5YeNFLjXcN2t_FVsxtcXk3DDiQhfGcUNkcZZU3kh8pF-IfNwKjjfH0Yw2jQoxerwpTz344lqdPlBGD3TQZfZidBxGvTgRAyTuAoW1NSa/s320/IMG_5124.jpg" border="0" /><br /><em>Ideaalkorras on tegelikult nii, et vahukoorega määritud tort jäetakse üleöö külmkappi (kui kogu meisterdamine õhtul toimub) ja alles järgmisel hommikul saab tort teise kihi vahukoort ja kaunistuse. Aga kuna eelmist õhtut selleks kasutada ei saanud, pidi ühe hommikuga hakkama saama. Üleöö seisvat torti pole väga vaja immutada ka.<br /><br />Ja siis - nämmnämm.<br /></em><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5326414186461328562" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiF0RlfCXsMG6aT3ruZYzeAXmCeSAaUt8D71kMUnDW4RPPOYOBFhippk35etjXoLrgYZxdP9vXXtX82wCzn_3gZ1m_UAZH7RQ5mQiPI1SJ4qoWTRxadl2gpO4IoyeS6O_RDSkfeN0KqwEch/s320/IMG_5154.jpg" border="0" /><br /><em>Samm-sammult ja kiht-kihilt ei saa kahjuks pildis näidata, sest Vana akud laadisid end samal ajal.</em></div><br /></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-6187420639470070722009-04-18T04:07:00.000-07:002009-04-18T04:17:54.414-07:00Keedukreemieksperiment<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1kFxMnEKvtTS62IjHHfjNa0yOjqf6ZsTFPQwAKcNuoSCN1ChDmPyehWO1RJ2cD0lEWg_YX3MsEF29WDT-EnvXlrwtRjyVYAyY_r3P7RILY17cvq26kjYBu8EpOESG9lWgFgPVjpNcA892/s1600-h/IMG_5101.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5325988514950721282" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1kFxMnEKvtTS62IjHHfjNa0yOjqf6ZsTFPQwAKcNuoSCN1ChDmPyehWO1RJ2cD0lEWg_YX3MsEF29WDT-EnvXlrwtRjyVYAyY_r3P7RILY17cvq26kjYBu8EpOESG9lWgFgPVjpNcA892/s320/IMG_5101.jpg" border="0" /></a><br /><br /><div align="justify"><em>Keedukreem tuli ilus ja tükkideta ja pikitud kreeka pähkleist. Siis oli vaja võtta vaid koogipõhjad - siiani pole kindel, mis põhjad need sellised olid. Oleks justkui nagu biskviit olnud, aga samas mitte ka päris. Seda teab vist vaid Laura ema, kes meid koogimaterjalidega varustas (põhjad + retsept + pähklid).<br />Kook ise ülilihtne - põhi, kreem, põhi, kreem, põhi, kreem ja pähkleid peale ka veel. Seisma peaks ta vähemalt üleöö ja siis veel õhtuni näiteks. Ja ka siis polnud põhjad veel täielikult läbi imbunud. Aga filmiõhtule väga sobiv kook. Sööd tüki ja siis tahaks veel ja...Aga siis on õnneks kõht liiga täis, et veel üht tüki haarata.<br />Järgmisel õhtul oli kogu asi paremini läbi imbunud, aga siiski peaks vist põhjasid millegagi immutama eraldi. Tsipa.<br />Ahaa-moment - vahukoorega maitseb veel eriti hää (kui kreemi ega vahukoort liiga magusaks ei tee, muidu läheb väga käest ära). Pidi ju vana koogi viimase tüki hommikul ära sööma, et uus külmikusse mahuks ja vahukoort jäi ka üle.<br /></em></div><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5325988516703001986" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVs3fHF4G4fBQ0n0TBlrM_VYyifJJbSzO9oeak2r9xxWYOy4iw-bkauSimEwoeWUiD7qgW-xND3MzEAzAtNdM9_9DUlmk_gOBVoWwQzEvt0bevUFabPtOl42ilBU0M4GqSTrLGiBjd297N/s320/IMG_5106.jpg" border="0" /><br /><em>Muuseas, tegu on ühega neist kesköistest kookidest, kuna see eksperiment valmis umbes poole ühe ajal. Midagi sinnakanti. Tõeline öölaps.</em><br /><br /><div align="justify"><em>Next time:</em> Shwartzwälder <em>elik</em> Black Forest <em>elik kirsitort.</em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-14710125210670685592009-04-15T22:50:00.000-07:002009-04-15T22:57:09.368-07:00<div align="justify"><em>Minu esimene keedukreem läks kergel öeldes väga mööda - tulemusi kraapisin umbes pool tundi igasuguste võimalike vahenditega neegristunud potipõhja küljest lahti. Aga skorpion minus (thank goodness and the stars) ei lubanud mul sellest heituda, kuigi vabalt oleks võinud, sest kell tiksus kesköötundi. Oo ei. Tänu hilisõhtusele poeskäigule (22.30 paiku) oli vahendeid küll ja veel, ja kui potipõhi uuesti peaaegu särama hakkas, lendas pott uuesti tulele ja uus kreem sisse. Seekord hästi aeglaselt madalal tulel ja hullu järjekindlusega segades - tundus kui võitlus tuuleveskitega vahepeal. Aga valmis ta sai. Keedukreemieksperimendist hiljem.<br /><br />Hommikul haarasin taas poti ja liikusin pliidi poole. Nüüd istub taldrikus roosa mannapuder - Alprol on riiulitesse ilmunud marjamaitseline piim, mida Stock praegu odavamalt kui muidu pakub. Sellel on loomupäraselt nii mõnus kergelt hapukas maitse, et vahtu lööks, oleks nagu mannavaht, oleks kisselli, sööks olematut mannavahtu sellega. Nämmmaaa.</em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-68626881138303030342009-03-25T07:32:00.000-07:002009-03-25T08:00:39.938-07:00Kevadekuulutajad<div align="justify"><div><em>Suitsupääsukest ja lumikellukest pole veel näinud (viimaseid ei kohtagi vist kunagi kesklinnas), küll aga on päike nii vahva ja rõõmus nähtus, et viimasel ajal on ka toidulauale tekkinud väga värvikad taldrikutäied. Üha enam tahaks haarata kõike kevadiselt värsket (imetore oleks ise lehtsalat potti kasvama panna, aga kahtlen selle ürituse edukuses), aga ega pott-panngi kasutamata jää.<br /><br />Kiireks hommikusöögiks:<br /><br /></em></div><div><em></em></div><div><em></em></div><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317135348275476658" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDhVaDHGuwLZI62Hz17KP_I2xpD3soIfxNgu2bRTvxWgy3JAfNbA4QTtVKUxbN4m000TG1VnOBnSMmZxgJQ7iSGMWy1qpl-7jGGnla0tB203bkrfYhsUt68YXOehNB0Au5tgAEOLG_bB3y/s320/IMG_4763.JPG" border="0" /></em><br /></div><div align="justify"><em><br /></em></div><p align="justify"><em>Kaerahelbepuder tsipakese pruuni suhkru (ei eelista väga lääget) ja kaneeliga. Kuna aknalaualt vaatas vastu pakk pähklisegu, viskasid taldrikutäiele pudrule peale veel kreeka pähkleid, rosinaid, baananilaaste...ja ühe kuivatatud kirsi.<br /><br /></em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317135338066675394" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjH_dJCewYyh3-a9YdHES6IVOPFDyQEZjUPCA0JnRgkfKk1W4-El6NPegedpJ-d8W5VSQFjzfJiwJwDaEm1LzWRRWK1fpKGRtV4QObQ_8pnAr-ujz6miFjkpwsr-uQYM2jnHzONcbwtQXGv/s320/IMG_3592.JPG" border="0" /></em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em>Ühel laupäeva- või pühapäevahommikul oli aega sutsu rohkem ja tuli meeletu tahtmine üle pika aja pannkooke meisterdada. Võtsin ette hiljuti kodus kasutatud vahvliretsepti (need kattuvad üsna tihti, muuseas):</em></p><p align="justify"><em>1 purustatud banaan, 2 tassi vett, pool tassi keetmata kaerahelbeid, poolteist tassi täisterajahu (mul oli parasjagu maisijahu), 2 tl küpsetuspulbrit, 1 tl kaneeli (võib ka rohkem ;)).</em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317135342782217202" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLVH-YA1h_m2hzsziWGgi1Pe1WiOZFPLahExc16_aK3XyK19j9rtijFcz4Z4MhzkivvaCTBimgMBMuWgTPXrVgapm4s28zHe78ZZMrbBJr-yxeCApo-wbY-qNNTFPDWXei65zenxIVOxwp/s320/IMG_3621.JPG" border="0" /></em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em>Kiirel ja mitte nii näljasel pärastlõunal tõmbasin jääkapist välja paki juurikaid - elik porgangi-brokkoli-lillkapsasegu.</em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317135345927883298" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP6o_S7QlP4lKWRd5iWA7kLDpDQ15jKGo5or3QHXu9y_VgMIfpKc-TKPcnbNAKQItFow9p_p7B-YXwy6g2j2rAk5ALXnVN5PxuEo1hJhQXGNyxEwkyUoeAD6HRC1A3GXmUtKG5gYwKlMXg/s320/IMG_3593.JPG" border="0" /></em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em>Mitte nii kiirel ja tegelikult üsna vihmasel ja sompus pärastlõunal - oli minumeelest pühapäev - vaatasid need kaks värvipommi mulle lauapealt vastu. Mahl on iseenesestmõistetavalt muidugi paki seest välja voolanud.</em></p><p align="justify"><em>Tomatisupp tuli ise valmis teha. Helistasin ja küsisin retsepti, aga kellelgi polnud seda retsepti, mida ma taga ajasin, seega tegin hea õnne peale. Haarasin töölt paki purustatud tomateid (mis maitsesid tõeliselt hästi - nagu koduskasvatatud tomatid), poest herne-maisi-porganisegu (külmutatud) ja puljongikuubiku leidsin vist kodust. Muud kunsti pole kui vesi keema, puljong sisse segada, köögiviljasegu ujuma lasta ja purgist tomatid juurde. Maitsestasin pipraga.</em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317135358071690866" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuzladV3p_ygzYpxSi_NJNfhXt6CiAMgWpTdwMNFSOZJ32tYmvahIWfXEqpA03gVImoqf6Kbt_o8IfZksAyzmidJWwvAYcQIFF0sEDLXOYkViEbL0Z9LgId3L2c3LG95u4rF9nfcln3NkP/s320/IMG_4765.JPG" border="0" /></em></p><p align="justify"><em></em></p><p align="justify"><br /><em>Kuna eelmise nädala lõpus pidi kolm päeva uunitoidu peal elama ja kaks järgnevat päeva ka midagi väga kreatiivset polnud - okei, võib-olla see piimas keedetud ja karriga maitsestatud riis seente ja porgandiga oli, värvikas oli ta igatahes -, ja õhtul oli ka aega, siis võtsin need kaks tundi toidutegemiseks ja söömiseks. Nii mõnus oli.</em></p><p align="justify"><em>Ehk taldrikul on purustatud tomatite all peidus riis ja frillice salatilehtedel kartulikotletid. Viimaste jaoks olen kasutanud varem tooreid kartuleid ja retsepti - olid täitsa head. Seekord võtsin vaevaks kartulid enne ära keeta (oli neid viis tükki, sellised pigem väiksed). Riivisin kaks porgandit (umbes selline peaks nende suhe vist olema), need olid seekord otse Soomest, tükeldasin sibula ja küüslauguküüne. Viimased kaks praadisin kergelt ära. Pehmetest kartulitest sai kartulipuder, kuhu sekka segasin kõik teised värvikad tegelased, supilusika sojajahu, 4 spl vett ja siis veel tunde järgi, et taigen ikka taigna moodi veidi vedelam oleks, maitseks viskasin sisse sidrunipipart. Läbi riivsaia jõudsin pätsid ka lõpuks pannile. Plaanisin ära süüa umbes 4 ja ülejäänud jätta järgmiseks päevaks - või mitmeks -, aga tuli välja nii, et pooled sõin eile õhtul ja ülejäänud täna. Kõhutunne ütles, kuidas teha, ja kõht ütles: "Tahan veel!"</em></p>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-34498973535855644552009-03-08T05:18:00.000-07:002009-03-08T05:31:38.441-07:00Parade, parade<div align="justify"><em><br /></div></em><div align="justify"><em>Murder! she screamed.</em></div><div align="justify"><br /></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpRZY3WHkGu8urrrGWadfcmFgaWxN4TqkhruYAvBkZUdJ7BmNpH6hi_GtGrJpHf4E7FJeI6dcF2qOsrWHRWgV4wHviNUH4dvJVJf1av5-hrWyuP7GF_xB7qUpNgZ88YMWStV-vlTohXlJk/s1600-h/IMG_3432.JPG"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5310790607745086882" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpRZY3WHkGu8urrrGWadfcmFgaWxN4TqkhruYAvBkZUdJ7BmNpH6hi_GtGrJpHf4E7FJeI6dcF2qOsrWHRWgV4wHviNUH4dvJVJf1av5-hrWyuP7GF_xB7qUpNgZ88YMWStV-vlTohXlJk/s320/IMG_3432.JPG" border="0" /></em></a><br /></div><div align="justify"><em>Tegelikult polnud asi üldse nii hull - tegemist oli vaid maasikatega, millest liigset vedelikku välja imbus. Milleks? Ikka küpsisetordi jaoks. Sedakorda siis 24. veebruariks nagu lubatud.</em></div><div align="justify"><br /></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgkKkxnFTRXIHg0VRWscaNunQB_HOU8sW5tr9T-zdODA3J1bDbEpsLlpKh55zbDVcLY88-LT01SxWGB-JvFsszuticiBdNfRzFxJn-ut5cndeOur5fY5DkoXIIz4VR1_YU83H0xWZCzGvn/s1600-h/IMG_3442.JPG"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5310790385502986194" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgkKkxnFTRXIHg0VRWscaNunQB_HOU8sW5tr9T-zdODA3J1bDbEpsLlpKh55zbDVcLY88-LT01SxWGB-JvFsszuticiBdNfRzFxJn-ut5cndeOur5fY5DkoXIIz4VR1_YU83H0xWZCzGvn/s320/IMG_3442.JPG" border="0" /></em></a><em> </em></div><div align="justify"><br /></div><div align="justify"><em>Ja teistmoodi, sest vahepeal avastasin imelist kaubavalikut Helsinki toidupoodides, kus näiteks müüakse Soyatoo'd. Oh, heaven! (Elik siis vahukoor veganitele.) Hinnast hoolimata haarasin paki endaga kaasa.<br />Teiseks väga meeldivaks üllatuseks oli kodumaine sidruni-vanilje tofukreem - midagi uut ja ka koju kaasa võetavat.</em></div><div align="justify"><em>Katsetasin nendega ja tuli palju kreemisem kui eelmise korra kohupiimapastaga. Imbus väga kenasti läbi ja oli pingviiniparaadiks täiesti suurepärane. Kõik muu oli nagu ikka - Kalevid ja banaanid ja maasikad. Tahtsin küll midagi sinisemat tähtpäeva puhul, kuid mustikate hind ehmatas mind tõsiselt ära, nii et jäid siiski maasikad.</em></div><div align="justify"><br /></div><div align="justify"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5310791966513620562" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBCEIQmwQQS1fYbs2RQQmLvbdTwSh1_AAOUv3W3M99mU0mKN2VXKFPAU3Y4lywaNmU1Hl1ARS5gcwwyZmZf333MwFXaY-Akwz97I88GswpHd_eOihWzw_8GqvGGA0kUJP5vkmKVe0G37Rg/s320/IMG_3438.JPG" border="0" /></em></div><p align="justify"><em>Ja nagu aru saada on, suutsin endale ka tordipritsi soetada (millega veel harjutada vaja on - võtsin liiga suure avaga otsiku seekord).</em></p><p align="justify"><em>Kiru koer, mis koogiga külmkappi jagas, nägi samuti tol päeval ilmavalgust ja isegi varem kui fotodel olev üllitis. Tegime avastuse, et viie tunniga on koer täitsa söödav ja nämma (eriti kell 12 öösel näiteks). Too oli väga tavapärane - marmelaadiga, ei mingit eksperimenteerimist - igaks juhuks, sest mõeldud oli see Nele venna sünnipäeva tähistamiseks. Ei tahtnud oma veidrustega kohe šokeerida - nagu hiljem välja tuli, oli see ta esimene koeratükk üldse. Mõned esimesed. Retsept läks ka temapoolseteks katsetusteks teele - ootan huviga, mis ta sellest välja võlub.</em></p>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-73069469527359882912009-02-22T10:18:00.000-08:002009-02-22T10:45:52.055-08:00Tordid, tordid<div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5305691022192764770" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVygWZclIBwy70bmCD8-Srr8zg_xZqvCP2Rfs5uxs7TNrouGUKY76md_3aDQREbbzHiDdjz5e_gltTbc2qgBkmxLs5RPragn15Tee8bJLjiamGMvKfS6uC2Joz7Vw3H3WoKZ60ecGJ859c/s320/Picture+001.jpg" border="0" /></span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;">Võileivatort, mida juba enda sünnipäeval katsetatud sai, läks käiku ka venna sünnipäevaks. Kate sai natuke kenam, seega ka uus foto. Ja tõestus uuesti, et retsept toimib ka vaid paaritunnise vahega tegemise ja tarbimise vahel. Järgmisel hommiku oli veel parem muidugi.</span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"></span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"></span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5305691024471005858" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDh-8iEmF6cqFP-0K78hWuhe3lQxvb5XcocaCkWarT-33RHcQ6ftvPubgsyP3CAbq6ZQNZffq50-QAipr3iREX_Ny3yiA76xswOhKB06Ud5HbWiActyZwe8Q_E6qBVkssYwy5K9lokAJq3/s320/Picture+002.jpg" border="0" /></span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"></span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;">See iludus või valge hunnik šokolaadi ja maasikaid oli mõeldud sõbrapäevaks, aga süüa sai teda juba tervelt kaks õhtut varem (Laura ja minu ilmselge äraoleku tõttu õigel päeval). Kogu selle armsalt krussis valge šokolaadi kuhja all on tegelikult peidus väga lihtne küpsisetort.</span></em></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;"></span></em></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbrJBb42xAeniu2exZAk23AKq9PRwFGbcmx0dXFOSQhYsW54njShgZKKJtdj1A8qIUuiPfvTFrvD_qtdf5LD-KxY0JzskOdc_evJG3_p5XTWpkQ5hHpfPkCTxSQTFwkV1bFpQE6gyBZ7PX/s1600-h/Picture+003.jpg"><em><span style="font-family:georgia;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5305691024611839154" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbrJBb42xAeniu2exZAk23AKq9PRwFGbcmx0dXFOSQhYsW54njShgZKKJtdj1A8qIUuiPfvTFrvD_qtdf5LD-KxY0JzskOdc_evJG3_p5XTWpkQ5hHpfPkCTxSQTFwkV1bFpQE6gyBZ7PX/s320/Picture+003.jpg" border="0" /></span></em></a></div><div align="justify"><em><span style="font-family:georgia;">Kuna ma andsin koogile võimaluse seista tervelt 24 tundi, siis jätsin Lotted poodi ja võtsin koju kaasa hoopis Kalevi küpsised - pakk šokolaadi ja pakk vanilje omi. Sõpradeks said nad Kadaka kohupiimakreemiga (500g, maitsestamata, plastikkarbis), baananide (läks umbes 2,5), Sunnuntai vahustatava vaniljekastme (võib ka ükskõik mis muu olla tegelikult, aga kuna tegu on minuga, siis jäin selle juurde), külmutatud maasikate ja valge šokolaadiga.<br /></span></em></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-nOLT3dFsNXg-Gm16BXFSbRxDPmYU2p-NzHdFbZfSNDb3oAYetUnCRVAesV6RPTN51KDFqG1OsLPkl6Ivq1kQDrxJ3-KPe14vUeheO2Yf0wtQKxcdwPN9fpQaAQeHZo8ypI7ICKosN8il/s1600-h/Picture+004.jpg"><em><span style="font-family:georgia;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5305691026412559490" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-nOLT3dFsNXg-Gm16BXFSbRxDPmYU2p-NzHdFbZfSNDb3oAYetUnCRVAesV6RPTN51KDFqG1OsLPkl6Ivq1kQDrxJ3-KPe14vUeheO2Yf0wtQKxcdwPN9fpQaAQeHZo8ypI7ICKosN8il/s320/Picture+004.jpg" border="0" /></span></em></a><em><span style="font-family:georgia;"><br /></span></em><em><span style="font-family:georgia;">Nagu ikka - küpsis kergest piimavannist läbi ja alusele. Traditsiooniline 3x3 muster, kihtide kaupa hele ja tume. Küpsisekihile veidi kohupiimakreemi-vaniljekastme (vahustatud kujul juba) segu (maitseks vaniljesuhkrut), banaaniviilud (ohtralt, mitte üks per küpsis) ja veel natuke segu. Uus kiht ja samamoodi edasi. Kuna küpsisepakkides on näotult mittesobiv arv küpsiseid sellise mustri jaoks, siis tuli kolm kihti pluss katuseks neli küpsist kõige keskel. Banaane jätkus ka kõige pealmise kihi kohupiimasegu alla. Siis maasikad (nende külmutatud jurakatega on igavene tegu - tort hakkas veritsema mingi hetk) ja teoorias ka ilusad sulatatud valge šokolaadi triibud. Ei sulanud hästi ja ei olnud üldse ilusad triibus, pigem kaootiline plärts siin ja plärts seal ühenduseks peen riba. Selle katastroofi sai aga väga kenasti ära hakka kõige peale sedasama šokolaadi riivides. Nii armsad krussis laastukesed. Külma, kannatada ja süüa.</span></em><br /><em><span style="font-family:georgia;"></span></em><br /><em><span style="font-family:georgia;">Muuseas, kohe-kohe, homme tegelikult, valmib järgmine ja veidi teistsugune. Külmkappi hakkab ta jagama kirju koeraga. Pingviiniparaad võib tulla!<br /><br /></span></em><br /><em><span style="font-family:georgia;"></span></em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-24134055037427962982008-12-24T13:26:00.000-08:002008-12-24T13:38:15.655-08:00It's Christmas time (in the kitchen)!<div align="justify"><em><strong>1. osa - Pühapäevased piparkoogid</strong><br /><br />Sel aastal jõudsin oma esimeste piparkookideni alles paar päeva enne jõule, siis, kui algas talv ja süüdata sai neli küünalt. Ja talve algust tähistasimegi Nõmmel nende Egiptusest pärit (nagu teatas herr Pilt raadios) küpsiste meisterdamisega - siiski meie oma moodi, tradistionaalsete kujudega.<br />Ehk siis samm 1 (pärast taigna, jahu ja muu vajaliku muretsemist):<br />Rivistada üles piparkoogivormid<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283473390678671362" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7cp6oVKhp0IWS_XyKyzppsgbbbBFcMVLs3NN9Uuv5Men8RRgEfoHIXor2vP7NybI9oULfafQ0A0WFvk-5_p20T3rwXoa8wuY-bSnd2cab03okWfwfVmj4HtQslXk5PJMA4w4CVCJubqCZ/s320/IMG_0677x.jpg" border="0" /><br /><br />Samm 2 (pärast taigna lahtirullimist):<br />Vajutada kõikvõimalikud erinevad vormid taignasse lootuses, et neid sealt edukalt ka pannile tõsta saab. Esimene katse läks veidi nihu, sest ma suutsin taigna paberilehepaksuseks rullida.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283473395675196114" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgidfEcAxX0I62DLB4UzUbWPQ3YART0cYsrCxVYDlxdEymq4bvWUaB0HELcmSdw_4zIHcXDykbEqnfOQSxL-Hx_P9Y9nBplQ1tZwvKZro6lcPnb4cmPVeZRjQ6TMQGJwoIn1pr3HkUzMex1/s320/IMG_0699x.jpg" border="0" /><br /><br />Samm 3:<br />Tõsta kujud pannile, kaunistada meelepäraselt. Mul oli käepärast agaavisiirup, demerara suhkur ja natuke värvilist suhkrut ka.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283473404254554978" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqwpivxR9jywjJKspp8vFDBf7tVNdJ2xGZX-k2uBeh8jV2OWHoI10XQvVt4QEaw08s21eDxotkP9pL4mVe_BhVslReUI62Zae-Jddgy09oNewUtxdb5v2r8j0OvAuVIZQAXCtHhpCGdDcY/s320/IMG_0700x.jpg" border="0" /><br /><br />Samm 4:<br />Lükata plaat ahju ja oodata, oodata, oodata...aga mitte nii kaua, et pardid ega mõmmid ega südamed ei kõrbeks.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283473406414896786" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiB1T3PTNVUzu9ep8Q5TSsOwQsrYGL608XRkQ90kx3nT6FXO-A8gogVmiYeB2EQuhmDL3i5mpr3-tiv0mRzviZN4Mf8XbdHES48fmZLWZYMSqguMSaH8h8Mc-gXkY37V-z0UFJLjGBcRYaN/s320/IMG_0710x.jpg" border="0" /><br /><br />Samm 5:<br />Laduda jahtunud piparkoogikesed taldrikule, kaussi või ükskõik, kuhu, tegelikult ja klõpsida enam-vähem kunstipäraseid fotosid.</em></div><div align="justify"><br /><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283473411199008994" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoT2a_pFpGnKGP2D5KyfXFmBy8JVCQxweP4UJWbCBGoBWioxevpeRXml_I-0um0MCwCz9FYYjr4iVIuQt-H2yPbatnVyNzXvKyN7kNKPvjPx5ehHABJW_wqn6erYXM8O8p9GUET-NcmdYl/s320/IMG_0704x.jpg" border="0" /> </em><br /></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-31815094970930494362008-12-18T11:36:00.001-08:002008-12-18T11:51:35.416-08:00Peanut butter chocolate yumminess<div align="justify"><em>Väikeseks eeljõuluks, isegi enne piparkooke, mida on pühapäeval oodata, segasin varajastel hommikutundidel kokku maapähklivõi-šokolaadi...asja. Ja kuna retsept oli nii võõras, siis ajasin näpuga järge ja otsisin (peaaegu) kõik vajaliku ka välja ja tarisin koju.</em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><br /><br />Potti (suurde!) valasin:</em></div><div align="justify"><em>120ml agaavisiirupit (meie poest saab! ;))</em></div><div align="justify"><em>240ml maapähklivõid</em></div><div align="justify"><em>120ml pruuni Demerara suhkrut (võib ka palju vähem panna)</em></div><div align="justify"><em>120ml puhast kakaopulbrit</em></div><div align="justify"><em>60ml kanget kohvi</em></div><div align="justify"><em>120ml rummi (õigemini tegin mina rohkem kohvi ja tilgutasin rummiessentsi sisse - loogilistel põhjustel)</em></div><div align="justify"><em>Kõik need asjad nägid suures potis suure hunnikuna tõsiselt vastikud välja, aga nõrgal tulel kuumutades muutub olukord palju paremaks ja kompott sulandub ilusaks ja ühtlaseks pruuniks šokolaadimassiks.<br /><br />Umbes pärast viit minutit lisada:</em></div><div align="justify"><em>1,2l riisikrõbinaid (no näiteks need šokolaadiga hommikusöögiasjandused, ~11.- pakk)</em></div><div align="justify"><em>ja segada kõik see korralikult ära. Võtta (originaalis tollipaksune hästi rasvatatud küpsetusplaat, minu puhul) küpsetuspaberiga kaetud ümmargune küpsetusvorm ja kuhjata see suur riisimass sinna sisse. Hoolikalt ja tihedalt ühtlaseks patsutada ja tunniks külmkappi lükata.</em></div><div align="justify"><em><br /><br />Tunni aja pärast sulatada veevannis šokolaadi (1 tavaline, keskmine tahvel tumedat šokolaadi) ja teelusikas õli, võtta nüüdseks juba kõva riisimass külmkapi sügavustest ning katta sulašokolaadiga. (Mina puistasin veel pähklipuru ka peale) Uuesti külmikusse. Peaks piisama tunnist ajast, et valmis oleks. Mul jäi umbes 4 tunniks.<br /></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNgwzyHjMKv5KVQgTLPiDKOoHWx3YMmjREBHVsUcuf6b07tXmoNJhi_rPOEWX__0CzatS6HLJA8uc8TprzFMoaiOyWoeq1hAvRZNh9qweN4294nYn6PdDmhkr-ItdHgww2lYRjrw3E1ruY/s1600-h/IMG_0638.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5281216483075037826" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNgwzyHjMKv5KVQgTLPiDKOoHWx3YMmjREBHVsUcuf6b07tXmoNJhi_rPOEWX__0CzatS6HLJA8uc8TprzFMoaiOyWoeq1hAvRZNh9qweN4294nYn6PdDmhkr-ItdHgww2lYRjrw3E1ruY/s320/IMG_0638.jpg" border="0" /></em></a><em> Ja arusaadavalt oli see kapist võttes nii tahe, et isegi suur kööginuga vajas tugevat jõudu, et sellest läbi murda.<br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5281216487265088018" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 240px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdlR-rY0KcSE7j2NmpJcTHl2N8b3U0Ow_6qq9nID2YZPXIG1Guufi4y7PEroS4T5noNdkShPIl-E8NXLmhXfNokYCZU2Qfun10AS4ygSGSW_CqjKV5JMiTA_yeNi1jK9BTTwANVZFiGNKE/s320/IMG_0644.jpg" border="0" />Lõpuks suutsin üksteisest eraldada pisikesed kuubikud (või tegelikult üsna ebakorrapärased üksused).<br /></em></div><div align="justify"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5281216491570939778" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; CURSOR: hand; HEIGHT: 320px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW_OOLiQQRh8pHNmy7BasRy4OOklRaDlaMD5yVKatDd6ImWN0SPPYVxH2g1htnGSmAC0LtHOjP_MASL8yQobzgfQBiH2vZUa30jayKtBtlegk7dICnti0PNOFQv0gQqCr8I9ZdDsPrGb7m/s320/IMG_0648.jpg" border="0" /></em></div><p align="justify"><em>Ja surusin nad purki! Mis üle jäi, sai ära söödud. Purki hoida külmkapis, muidu tekib purki suur pruun löga.</em></p><p align="justify"><em>Hoiatus! - HÄSTI magusad, kui teha täpselt retsepti järgi. Vähem suhkrut või see üldse ära jätta. Ja kindlasti saab agaavisiirupi asendada näiteks täiesti tavalise isetehtud suhkrusiirupiga või mis iganes muu siirupiga.</em></p><p align="justify"><em>(</em><a href="http://www.care2.com/greenliving/peanut-butter-chocolate-bars.html"><em>Originaal</em></a><em>, mille kogus on tegelikult 2x suurem)</em></p>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-6424529244671610472008-12-18T11:19:00.000-08:002008-12-18T11:54:56.768-08:00kaugelt novembrist<div align="justify">Long time, no see<em> - kui ahju pole, pole ka seda kõige paremat ja head. Aga saab ka ilma.<br /><br /><br />Sünnipäevaks klopsisin kokku võileivatordi ja šokolaaditordi.<br /><br /></em></div><p align="justify"><em><br /><br /><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5281212946720606850" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 213px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvKktUFe7d9_wOUDz44aHDqYI0Po93lyu3JJes2S8kajTnMDc8zhdu0MBoImrFf24CZHX1ou9xSDLIq1jTS3kn-J9QFUEUO16RyMkx5rtp21RXi6YpVBq-sQ2bPabz5m4XFHWRIAA-iym5/s320/IMG_0433-vi.jpg" border="0" /></em></p><div align="justify"><em>Võileivatort (originaalis, minu oma tuli väiksem)<br />24 viilu röstsaia (mul oli 16 vist ja täistera omi)<br />immutamiseks 1,5 dl lahjendatud sidrunimahla<br />täidiseks 600g maitsestamata toorjuustu (mul küüslaugu tofumääre)<br />1 purk/190g pestokastet<br />soola, pipart<br />500g tomateid<br />peale 200g ürdimaitselist toorjuustu (mul roheline tofumääre)<br />kaunistuseks - mida iganes tegelikult, mul oli basiilik<br /><br />Suurt kunsti sel pole: saiaviiludel servad maha raiuda, tomatid paljaks koorida, hakkida, juustu ja maitseainetega segada, saiaviilud immutada, tomati-juustukaste vahele ja järgmine kiht. Serveerimiseni hoida külmas. Kaunistus ei tulnud mul kuigi hästi välja, aga mis sellest, maitses küll hästi...tekitades sellega nüüd jälle isu. Peaks kordama. </em></div><div align="justify"><em>(<a href="http://www.tarbija24.ee/?id=47003">Originaal</a>)<br /></div></em><p align="justify"><em></em></p><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5281212952165334610" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 213px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeeI-sT2BKTE7rm6FfWztpjOE3JgG0UY0JlCBJEYJlOiNXtizZqzurI8iRMZr6pLfCZEy-9hivKUOjFHFmeAhGDb-rMRkz9kY9tocrkdm8dJxdJ_rtcTMCqCSgmbecXiETdKr_LFfmUsdE/s320/IMG_0460-vi.jpg" border="0" /><br />Šokolaaditort:</em> <em>Ei suuda meenutada, mis retsepte kasutasin, sest see on täiesti segasummasuvila. Põhjad olid poest - Wieneri šokolaadi tordipõhjad, mis seekord ka isegi üksteise küljest lahti tulid ilma sajaks killuks purunemata (nagu juhtus eelmine kord). Immutuseks kange kohv. Ühe kihi vahele läks apelsinimarmelaad (kasutasin Rainbow oma - sellel oli suhkrusisaldus nt väiksem kui eesti omadel), teise vahele šokolaadikreem (mille retsepti ei leia üles - ilmselt sulašokolaad + midagi), peale samuti sulatatud šokolaad sulavõiga. Kaunistuseks </em><a href="http://bounteous-bites-est.blogspot.com/2008/02/domino-kpsistest-okolaaditrhvlid.html"><em>Domino trühvlid</em></a><em> ja pähklipuru.</em><br /><em>Tuli vist täitsa söödav kraam kokku.</em> </p><p><em><br /><br />Lisaks olid kohustuslikud porgandi- ja lillkapsajupid dipikastmes ja puuviljavardad.</em></p>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-17923194734974051122008-10-01T14:02:00.000-07:002008-12-18T11:35:17.359-08:00<div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiq194r0Jd-2XeVwkCs4dem6hrmv4DDzFw2-ACkEfFtBnbJxRFu4K2Hwhxzj9W91W3DGv3jozEKOB1gSBa1hG1chqIFiPZZ9Ls7AJmDB41hNUoXwe7pI8lY3z9qpGsdSh3Ewi_e1KlQHezG/s1600-h/P9292088.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5252293925990718946" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiq194r0Jd-2XeVwkCs4dem6hrmv4DDzFw2-ACkEfFtBnbJxRFu4K2Hwhxzj9W91W3DGv3jozEKOB1gSBa1hG1chqIFiPZZ9Ls7AJmDB41hNUoXwe7pI8lY3z9qpGsdSh3Ewi_e1KlQHezG/s400/P9292088.JPG" border="0" /></a> </div><div align="justify">I did it<em>! Retseptita, better than ever, täiesti eksprompt - ja ei meenuta kirju koera kõhulahtisust! Pildid kirjust koerast pole vist kunagi väga esteetilised välja näinud, aga tühja sellest - maitses kordi paremini kui välja nägi/näeb.</em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-16843797408378632182008-05-29T01:53:00.000-07:002008-11-12T23:41:27.674-08:00Some cakey stuff<div align="justify"><em>Paar nädalat tagasi sai emadepäevaks tehtud küpsisetorti - midagi, mida annab väga edukalt hääletult ka keset ööd (kell 1-2.30) teha.</em></div><div align="justify"><em><br /></em></div><div align="justify"><em></em></div><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5205721738412639026" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuQGwknIZkpNPWslZCpWMu7k3ZYzD2mnHxpXje58ZvXfOsNFiD5AJI3nbHd6FmLxlBzh5JVV-iP_gHgRWBGfApCPAt3fKq-EklKs2isinyQYNiLlkkFxhkfOsOIS7RZBBhleOipr3TFvhM/s320/P5111941.JPG" border="0" /><br /></em><br /><br /><div align="justify"><em>Vaja:</em></div><p align="justify"><em><br /></em></p><div align="justify"><em>2 pakki (a 180g) heledaid küpsiseid (nt Selga, Kalev vms)</em></div><div align="justify"><em>1 pakk tumedaid küpsiseid (nt Selga, Kalev vms)</em></div><div align="justify"><em>5 dl hapukoort</em></div><div align="justify"><em>200g halvaad</em></div><div align="justify"><em>5 dl (haput) moosi</em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><br />Küpsisetorti vist oskab igaüks laduda - 3x3 (või mingis muus suhtes alus), siis riivitud halvaa ja hapukoore segu, jälle küpsised, kiht moosi jne kuni küpsiseid jätkub. Mul läks moosi asemel käiku topsitäis külmutatud vaarikaid-mustikaid ja hapukoort läks ka vähem. Küpsiseid ei pea läbi immutama enne. Hoida üleöö külmkapis. Kaunistused jms oma suva järgi nagu alati. :D</em></div><div align="justify"><em><br />Muuseas, varem oli küpsisetorti jube mõnus teha, sest pakkides oli 18 küpsist. Nüüd on vaid 17 ja väike matemaatika näitab, et enam ei kuku täpselt kolmest pakist tegemine sama lihtsalt välja. Tobedus. Kook jäi korruse võrra madalamaks.</em></div><div align="justify"><em>(Retsept ja idee </em><a href="http://www.toidutare.ee/"><em>Toidutarest</em></a><em>)</em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><br /><br />Paar päeva läks mööda, külmkapis seisis kodust kaasa võetud väike topsik marjadega ja natuke hapukoort...Küpsisetorti! Seekord teistiti, poest tekkinud idee järgi:</em></div><div align="justify"><em>Maasika kohupiimakreemi tuup</em></div><div align="justify"><em>Natuke hapukoort</em></div><div align="justify"><em>Küpsiseid (ikka sama palju, kuid seekord võtsin Lotte küpsised)</em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><br />Väike värin oli sees, sest Lotte küpsised on Selga ja Kalevi omadega võrreldes päris muredad ja pehmed ja koogist võis teoorias saada näiteks küpsise-kohupiimakreemi puder. Aga ei saanud! Seisis paar tundi külmas, oli korralikult läbi imbunud ja hommikul veel parem. Nii et kui on vaja kiiresti kook valmis saada, siis Lotted on parim valik. (Nad on niisamagi jube hääd)</em></div><em></em><br /><em></em><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5205721738412639042" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj84DyFsnqp99HD4UwNTc9AfRIOb7h-dJwpKah7QwtHMF9sy0Rpz5PJeLOLoPGFkwYoGsvznSYAMs2M-mzr6J__frrA8T9cOh71DxWwhlWsvsrlNdwSHXtuue5yttwQDsvpzwzxAVyxQ1Y8/s320/P5131941.JPG" border="0" /></em><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5205721747002573650" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQk-dpe2ZMHb6H7G9lRctj5tHrx1UuDKWu0oA3WE4_ZUd_v5LEKX2dVj_tbmKDPIAWg0OjKU5kQ1i7puYl6joGa5JTwK4wxZaaokFCUDrEQvGs3Z_A5GLtMkKZFfsqg6oQYAOqLP47beRG/s320/P5131942.JPG" border="0" /></em><br /><p><em><br /></em></p><p><em></em></p><p align="justify"><em>Mingil hetkel eile, kui raamatupoest raamatuid sirvisin, hüppas pähe üks sõna: "Rabarberikook!" Mõeldud, tehtud. Kui juba on see hooaeg, siis miks mitte seda ära kasutada, eks?<br /><br />Vaja vähe:<br />175 g võid </em></p><div align="justify"><em>1 muna/asendaja - minu puhul alati banaan</em></div><div align="justify"><em>1,5 tassi suhkrut*</em></div><div align="justify"><em>1 1/4 tl söögisoodat</em></div><div align="justify"><em>2 tassi + 2 spl jahu*</em></div><div align="justify"><em>1 tass hapukoort või jogurtit*</em></div><div align="justify"><em>1 tl vanillisuhkrut</em></div><div align="justify"><em>3 tassi tükeldatud rabarberit*</em></div><div align="justify"><em></em></div><div align="justify"><em><br />Muna/asendaja (ehk siis purustatud banaan) ja suhkur segada, sinna hulga (fariini)suhkur, mida ma panin vaid pool tassi, kui sedagi, sooda ja jahu. Mul läks pool hulgast täisterajahu, sellest ka nii pruun taigen.</em></div><div align="justify"><em><br />Ma arvasin poes, et olen ilgelt kaval ja ostan GoGreen koort (200ml), eriti seda vaniljemaitselist ja vahustatavat. Polnud plaanis seda üldse vahustama hakata, kuid mõtlesin, et ei kasuta tavalist koort. Ja mis selgus siis, kui rabarberitükkidele hakkasin juurde kallama koort? Asi seal pakendis oli poolpaks vaniljekaste. Eh, äh...oih. Aga asja ei rikkunud see sugugi ära, tegi just paremaks. Kaste ise oli tohutult hea maitsega ja rabarberiga sobis ta ülihästi, eriti kui veel juurde puistata sutsu apelsinikoort.</em></div><div align="justify"><em><br />Edasi nagu ikka - taigen alla, rabarberi-kastme segu peale, sellele veel otsa imeõhuke kiht taigent kaaneks, natukese kaneeli peale puistata ja ahju. 175 kraadi juures umbes 45 minutit.</em></div><div align="justify"><em><br />Soojalt oli suus sulav koos väikese kookose- ja vaniljejäätiselisandiga, hommikul külmalt külmpakist võetuna sama hää ka üksi.</em></div><em></em><br /><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5205721747002573666" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3Nnv490yJw5qEHk_XATPg_icytDRj8K4Sbe-14lnYnDW7JY8-YY6xnTUSDOc3aiCOgCpqeIGNF6CJS39trza7D2NhLxEOuDkgmUUa9cmfSLSM10Pl9PMCI7woHIinCT1He4gtwyFv9PKE/s320/P5291941.JPG" border="0" /></em><br /><p><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5205721747002573682" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY4hIlWdOZ3BtRDuf-UKhAkk4WfDOZ0NolNXVxqzMnE7WFXrKXOxfV94SoWE_-30VOI49nTnPhDb9TBbq9hJqDwCGxR35C833o9_B41eI8BxQzbsfMpoYbKQk5DuWcUlye9Eahz6wKeF5q/s320/P5291943.JPG" border="0" /></em></p><p align="justify"><em><br />Ei ole siin mingit suveks vormi teemat, et kooki ei söö ja näri ainult salatit. Okei, eks ma närin ise ka päris palju salatit ja apelsine ja muud taolist viimasel ajal, kuid vahel tuleb tahtmine õhtul kooki teha (just rohkem teha kui süüa...). Tuleb lihtsalt vaadata, mida ja millest teha.</em></p><p align="justify"><em><br />Minu puhul ei ütle ilmselt pilt tuhandet sõna, aga see-eest asi ise ütleb. Kui mitte tuhat, siis kümme ikka. Või siis ainult: "Mmm..." ja peanoogutus. ;)</em></p><br />* - 1 tass ~ 237ml (kui keegi tahab imetäpselt mõõtma hakata)evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-65557769262084966542008-05-20T05:30:00.000-07:002008-11-12T23:41:27.777-08:00<em>Nämm-nämm lõunasöök, taustaks Led Zeppelin:</em><br /><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9BGbJuzyeLFhyaFle7LnNnoPj2T1itnsHJ5Wi41c3F-ljYagY1EznjJezWnT0O-MpbxqJKZzqsxdJL4fgjT3ZEBxon1MSTIaG5_zTLtGtB77DnJh-UMl4yzjUkwaun_yh3R0HHm0rgea5/s1600-h/P5201941.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5202436710176595298" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9BGbJuzyeLFhyaFle7LnNnoPj2T1itnsHJ5Wi41c3F-ljYagY1EznjJezWnT0O-MpbxqJKZzqsxdJL4fgjT3ZEBxon1MSTIaG5_zTLtGtB77DnJh-UMl4yzjUkwaun_yh3R0HHm0rgea5/s320/P5201941.JPG" border="0" /></a><br /><div><em>(Kusjuures tavaliselt ei söö ma vabatahtlikult tatart. Ilmselt on see mingi posttraumaatiline, posteksami stressi süü :P)</em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-62783744852143064212008-05-03T11:40:00.000-07:002008-05-03T11:49:27.632-07:00Banaanileib<div align="justify">Või banaanikarask, oleneb.<br />Pilti pole, sest tuli otse ahjust, läks kiiremat teed pidi kotti ja siis juba Viljandisse, kuhu ka jäänused jäid. Aga retsept:<br /><br /><em>3 küpset banaani<br />2 spl (oliivi)õli<br />2 tassi ~ 473 dl jahu<br />3/4 tassi ~ 177 dl suhkrut<br />1 tl soola<br />1 tl söögisoodat<br />1/2 tassi ~ 120 dl purustatud pähkleid, mandleid vms.<br /><br />Banaanid püreestada ja kõige muuga ühtlaseks segada. 175 kraadi juures umbes tund küpsetada (ehk kuni valmis on - mul läks turboahjus kiiremini)</em><br />Parim asi selle juures on, et peaaegu kõike võib muuta - mina kasutasin tavalise jahu asemel täisterajahu (sellest ka karaski-moodi "leib"), fariinisuhkrut, sojaõli ning mandlipuru. Sisse võib loopida ka veel rosinaid, kui kindel on, et kõik sööjad ikka rosinaid söövad :P </div><div align="justify">Lihtne asi, aga ma arvan, et see pole mul vaid ühekordne tegemine - mulle maitses väga. Lihtsuses peitub võlu, eks? =)<br /><br /><br />Ja mulle sobib selline küpsetis eriti hästi, kuna pole seal ei muna ega piima, mida ma niikuinii väga hea meelega ei kasutaks.</div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-419495140775217462008-04-30T12:56:00.000-07:002008-11-12T23:41:28.223-08:00<div align="justify"><br /></div><br /><div align="justify">(Peaaegu) karjala pirukad:</div><br /><div align="justify"><br /></div><br /><div align="justify"></div><br /><p align="justify"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5195129802225723282" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuqw3G0jLTZQpvUeYj_vHOQC1yihsxvCxwettzWUk2P9ercDtIVgFLYOf88uMHsnGd5VXQ-MDqtJKkHi2-qD9NDNrmW1AvFZREPTT43F9AQiBn8DHC6Wl_VvA16S6TXOOmhi07I_7KMce0/s320/P4301922.JPG" border="0" />Peaaegu on nad sellepärast, et kuna kapis ei leidunud rukkijahu, siis läks taignasse hoopis täistera nisujahu. Pole veel maitsta saanud, aga ehk kõlbab nii ka.</p><br /><p align="justify">Ja lõunaks, kui muud pole, siis on nii hea süüa juusturaviolisid GoGreen koore ja maitseainetega (nt basiilik, oregano...pitsamaitseaine :D)</p><br /><p align="justify"></p><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5195130450765784994" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirjNVQEuMB4518I-LJJWPvwalkVTqTylr7nRSBpB4CFRHdEiHqzqEwkgSbQ_P4k4DPJmH35h7avwogHsg6_X0QA_GnOMwJiINMqzJyJd9BD3fTH1hK7k4liCpRoLrpO4ghqdUCvT7ZYzPR/s320/P4301914.JPG" border="0" /><br /><p align="justify"><br /></p><br /><div align="justify"></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-237702360504251288.post-9660030795792905802008-04-23T07:47:00.000-07:002008-11-12T23:41:28.571-08:00It's birthday time!<div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8FsiGzlbpPKNk_M0rRkglfeoFuS1bnwMTFm33i5iOiVUPasmBOvcFCjLyGxG-dU6kNsxbxUmGOYOHO7oNuvC4Csnr_r8P-ulj0UkpAD6VvD-Bav69qf-QGjOjK8o1I47EoGPa4GrUqaVS/s1600-h/icecake.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5192453105592412018" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8FsiGzlbpPKNk_M0rRkglfeoFuS1bnwMTFm33i5iOiVUPasmBOvcFCjLyGxG-dU6kNsxbxUmGOYOHO7oNuvC4Csnr_r8P-ulj0UkpAD6VvD-Bav69qf-QGjOjK8o1I47EoGPa4GrUqaVS/s320/icecake.jpg" border="0" /></em></a><em><br /></em><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6t2Bc88vi5RoEtckUL5ZY-8tsxlC8yotRHSGLCCUooBIvKngCWfv1WQxxXTW-s1PvRwXVnQpxCFEIp1eriX1jwA5eOG8YMPjv5qODL6IZsZspucgT5WNxoJ6tnmBWhKQdG4P4XrYdZkqN/s1600-h/icecake2.jpg"><em><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5192453109887379330" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6t2Bc88vi5RoEtckUL5ZY-8tsxlC8yotRHSGLCCUooBIvKngCWfv1WQxxXTW-s1PvRwXVnQpxCFEIp1eriX1jwA5eOG8YMPjv5qODL6IZsZspucgT5WNxoJ6tnmBWhKQdG4P4XrYdZkqN/s320/icecake2.jpg" border="0" /></em></a><em> </em></div><div align="justify"><em>Ma pole küll väga osav sulašokolaadiga kirjutaja (veel) ja šabloonidega mässamiseks polnud tol hetkel ka aega, aga muus osas vähemalt tuli igati tore sünnipäevatort (if I may say so myself). Tegemist on muretaignapõhja ja jäätisega põhimõtteliselt - isetehtud maasikašerbett, vaniljejäätis (</em><a href="http://www.ingman.fi/public/ean/resize_lightbox/7313112040509.jpg"><em>TofuLine</em></a><em>) ja voila!</em></div><div align="justify"><em><br />Muuseas, kui tekib küpsetamise ajal selline mure, et kuskilt pole kanamune võtta, siis võib nende asemel vabalt kasutada püreestatud banaani (1:1). See kook saigi endale banaanimaitselise põhja, mis ülihästi maasikatega sobib. Viimasel ajal ongi küpsistesse ja koogipõhjadesse banaan sattunud. Küpsised jäävad nt õhulisemaks. Nämm-nämm.<br /></em></div><div align="justify"><em></em></div>evelayhttp://www.blogger.com/profile/12596341819349905695noreply@blogger.com1